ôfkoartingen:

> – sjoch ûnder
rtw – regelmjittich tiidwurd
ûtw – ûnregelmjittich tiidwurd
fliinj [flucht, fluuch, fläägen – fliien] – ûnregelmjittich tiidwurd mei tusken heakjes [3e pers. iental notiid, 3e persoan iental doetiid, ôfslutend mulwurd – doelfoarm]
kölj [koul] – eigenskipswurd mei in ôfwikende bywurdlike/predikative foarm
üülj (åler, ålst) – eigenskipswurd mei ûnregelmjittige mear- en measttrime

————————————————–

aadlik – oodelik
aai – oi (dåt)
aaie – aie (rtw), sliike (rtw)
aak – ääwer (di)
aaklik – ääkli
aan – ooning (jü)
aansen – > aanst
aanst – gliks
aap – ååwe (di)
aardich – nat
aas (út it kaartspul) – as (dåt)
abrikoas – aprikoose (jü)
acht (haadw.) – ~ slaan op: åchte aw
acht (telw.) – oocht
achtenearre – wjart
achter – > efter
achtsje – åchte (rtw); rju achte …: wjarte …
achtste – oocht
achttjin – oochttäin
adel – oodel (di)
adres – adräs (jü), önjschraft (jü)
advertearje – adwertiire (rtw)
advertinsje – anongs (jü)
affiniteit – afinitäät (jü)
affysje – plakoot (dåt)
Afrika – Afrikaa
Afrikaansk – afrikaansch
aginda – 1. wurklist: däisfüli (jü) 2. bûsboekje: termiinkaländer (di), notiitsbök (dåt)
agint – agänt (di); plysje: schandarm (di)
aginte – agäntin (jü); plysjefrommes: politiiwüf (jü/dåt)
agressy – agresjoon (jü)
agressyf – agresiiw
aksint – aksänt (di)
akster – haister (jü)
aktyf – aktiiw
aktiviteit – aktiwitäät (jü)
al (byw.) – ål (it is ~ klear: et as ål klåår), ~ te: åltu
al (haadw.) – ål (dåt)
al (telw.) – åål (åål da manschne)
alaarm – alaarm (di); loas ~: bline alaarm
alarmearje – alarmiire (rtw)
âld – üülj (åler, ålst); ~-en-nij: üüljiirseen (di)
âldeftich – bedeeget
âlden – ålerne (da)
âldens – åler (dåt)
âlderein – åler (dåt), üüljföljk (dåt), üülje (da)
âldereintehûs – > rêsthûs
aldergeloks – luklikerwis
alderhanne – ålerhand
alderlei – ålerlai, ålerhand
âlders – ålerne (da)
âlderwetsk – üüljmoudsch, üüljbönsch
âldfrinzich – > âlderwetsk
âldhij – hi (dåt)
âldjiersjûn – üüljiirseen (di)
âldmoadrich – üüljmoudsch
âldsij – jü (dåt)
alf – > alve
alfabet – alfabeet (dåt)
alfde – alft, alewt
algemien – ålgemiinj; yn it ~: önjt algemiinj, generäl, önjåles
alhiel – ålhiilj, hiiljenåål
alhoewol – > hoewol
âlje – bölke (rtw), bruule (rtw), schraie (rtw), biiljke (rtw)
aljemint – op it ~ komme: awt tapeet kaame (ûtw)
alkohol – alkohool (di)
alkoholist – alkohooliker (di)
alle – åle
allegear – åltumåål; yn de betsjutting fan alderlei: ålerhand, ålerlai
alleman – > elkenien
alleminsken! (útrop) – mansche! haueha! hainger!
allerhande – > alderhanne
alles – åles
allinne – > allinnich
allinnich – 1. inkeld mar: bloot 2. ienlik: åliine
almeast – > meastal
aloan – åltid wi
alter – ålter (dåt)
alteraasje – ålteriiring (dåt, jü)
alternatyf – alternatiiwe (jü)
altyd – åltid, åltens, ålt
alve – alwen
Amearika – Ameerika
amerij – uugensteblak (dåt)
Amerikaan – Ameerikaaner (di); leechlizzend ek: Aamii (di)
Amerikaansk – ameerikaanisch
amper – knååp, knååpenooch
anekdoate – dööntje (di), düüntje (di)
angel – 1. fiskersark: ungel (jü) 2. stekwapen fan ynsekt: porte (di), brood (di/jü) –
ankel – knoole (di)
anker – ånker (di); foar ~: tu ånker
annulearje – liise (rtw), anuliire (rtw)
antenne – antäne (jü)
antyk (eigenskipsw.) – antiik
antyk (haadw.) – antikitääte (da)
antlit – oonlas (dåt), gesicht (dåt)
antropology – antropoloogii (jü)
antropolooch – antropolooge (di)
antwurd – oontuurd (jü), swåår (dåt)
antwurdzje – oontuurde (rtw), swååre (rtw)
apart – 1. nuver: apårti 2. ôfsûndere: iinjlik
apekoal – pitjepåtj (dåt), stjimpstjåmp (dåt), tjiptjåp (dåt)
apoteek – > apteek
apparaat – aperoot (dåt)
appel – ååpel (di)
appelsmots – ååpelmöis (dåt)
appelsop – ååpelsaft (dåt)
april – april (di)
apteek – apteek (dåt); by de ~: awt apteek
apteker – apteeker
arbeidzje – årbe (rtw)
argewaasje – ärger (di), fertriitj (dåt), argewaas (dåt)
ark – wärktjüch (dåt)
arke – hüsbüütj (dåt); de ~ fan Noach: Noa sin ark (jü)
arrestaasje – håcht (jü)
arrestearje – fååstnaame (ûtw), önj e håcht naame (ûtw)
as (bynw.) – 1. grutter, lytser, … ~: gruter, latjer, … as 2. ~ se komme: wan ja kaame 3. of: > of
asjeblyft – 1. om in fersyk freonliker te meitsjen: weesegödj, wees sü gödj, smuk; jou my ~ in panne: weesegödj än dou me en taler, dou me smuk en taler; ferjit dat ~ net: ferjees dåt smuk ai 2. by it oerjaan fan wat: weesegödj, wees sü gödj
assistearje – asistiire (rtw)
assistint – asistänt (di)
atoom – atoom (dåt)
atoombom – atoombum (jü)
atter – > otter
augurk – ågork (dåt)
augustus – august (di)
auteur – > skriuwer
auto – auto (dåt), woin (di)
autoferkeaper – autoferkuuper (di)
automaat – automååt (dåt)
automatisearje – automaatisiire (rtw)
automatysk – automaatisch
avensearje – awkroose (rtw), ham schäntje (rtw), ham strääwe (rtw) (wy moatte ús ~: we mönje üs strääwe), oufåntere [rtw], iinje [ånt, ånd, ånd]
aventoer – ääwentüür (dåt)
azem – oome (di)
azemje – oome (rtw)
Aziaat – asiaat (di)
Aziatyske – asiaatin (jü)
Azië – Asien
baai – bucht (jü), wik (jü)
baaie – bååse (rtw)
baan – 1. berop: båntje (di) 2. rydstrook: spuur (jü) 3. stripe: stramel (di)
baarch – swin (dåt; da swine)
baarmoeder – > liifmoer
baarne – bråne (rtw)
baas – båås (di)
bad – båd (dåt, da bååse)
badgast – bååsegååst (di)
bagaazje – bagoosch (jü)
bagaazjeromte – kuferrüm (di)
bak – 1. soarte fan kiste: kasten (di) 2. twibak: twibåk (jü), tweebåk (jü)
bakke – bååge (rtw)
bakker – baker (di)
bakkerij – bakerai (jü)
bakstien – båkstiinj (di, da båkstiine)
bal – 1. rûn boartersguod: bååle (di) 2. dûnsfeest: bal (di)
balje – 1. fan snie ûnder de skuon: knube (rtw) 2. oprôlje: båle (rtw) 3. mei de bal boartsje: båle (rtw)
balke – büüljke (di)
balkon – balkong (di)
balstien – bålstiinj (di)
balstjurrich – bålstjöri
balte – schraie (rtw), biiljke (rtw), bölke (rtw)
ban – bån (di)
bân – 1. om in tsjel: raifen (di) 2. oare gefallen: biinj (di/dåt)
banaan – banåån (jü)
band – band (jü), bänd (jü), musiikfloose (di)
bang – trung
bank – 1. sitmeubel: bånk (jü) (bûtenbank), soofa (dåt) (binnenbank) 2. jildynstelling: bånk (di)
bantsje – 1. lûdsdrager: toonbiinj (di) 2. strypke bân: bansling (dåt), biinj (dåt)
bar (eigenskipsw.) – bater
bar (haadw.) – 1. kroech: > kroech 2. taapkast: tuunbånk (jü) 3. oan ~ wêze: önj e ra weese (rtw); om ~: oufwakselnd
barfrou – krouerewüf (jü/dåt)
bargebiten – > spul
bargefleis – swineflååsch (dåt)
barkruk – hoker (di)
barman – krouer (di)
barmhertich – bårmharti
barnstien – reef (dåt)
barre – 1. krije: beere [bjart, bjard, bjard] 2. gebeure: schaie [schait; schaie, schaid, schaid]
barst – > skuor
barste – > skuorre
basis – grünlååge (jü), grünlooge (jü)
basisskoalle – grünschölj (dåt, da grünschoule)
baskúl – woog (jü)
bast – båst (di/dåt)
bea – bääsi (dåt)
beaken – biiken (dåt)
bealch – bale (di)
beam – buum (di)
bean – buun (jü)
beäntwurdzje – beoontuurde (rtw)
bear – boor (di)
beärbeidzje – beårbe (rtw)
bearenburch – bearenburch
bêd – beed (dåt); fan ~ komme: apstönje (ûtw)
bedarje – 1. telâne komme: lönjie (rtw) 2. rêstich wurde: bedårie (rtw)
bedekke – bedake (rtw)
bêdguod – > bêdrêding
bedjerre – 1. ferrotsje: fööle (rtw) 2. te folle omtinken jaan: ferwaanie (rtw)
bedoarn – 1. ferrotte: fööl 2. troch tefolle omtinken ferfelend wurden: ferwaanid
bedoele – miine [miinjt, miinjd, miinjd]
bedoeling – toochte (di), ålwer (dåt)
bedonderje – > bedrage
bedrage – bedreege [bedreecht, bedröich, bedräägen]
bêdrêding – beedswåår (dåt)
bedriigje – betrüwe (rtw)
bedriuw – bedrif (dåt)
bedriuwe – bedriwe (rtw)
bêdzje – rööme (rtw), unerbränge [brängt uner, broocht uner, unerbroocht]
beëagje – uuge (rtw)
beek – beek (dåt), bak (di)
beest – > bist
beet – 1. fiskersterm: > byt 2. bythanneling, bytôfdruk: > byt 3. fêst: fååse
beetkrije – fååse füünj (ûtw)
beetnimme – ferhuule (rtw), for geek hüülje (ûtw)
beevje – > rydboskje
befalle – 1. noaskje: > noaskje 2. bernje: > bernje
befeiligje – oufsääkere (rtw)
befel – befääl (di)
befelje – befääle (ûtw)
befetsje – befoote (rtw)
befine – jin ~: ham befine (ûtw)
befrije – befrie (rtw)
begearje – begeere [begjart, begjard, begjard]
begearlik – begjarlik
begjin – began (di), önjfång (di)
begjinne – begane (rtw), önjfånge (rtw)
begraffenis – lik (dåt), begreewen (dåt)
begrave – begreewe [begreeft, begrouf/begröif, begrääwen]
begryp – 1. term: begrip (di) 2. it begripen: begrip (di); fluch/traach fan ~: lacht/swåår foon begrip 3. moederaasje: ferstönjen (dåt) 4. winsk: ålwer (dåt) (di kjarl wus har ålwer)
begripe – begripe (ûtw), ferstönje (ûtw)
begroetsje – begrööte (rtw)
begrutlik – stååkels (krijt nea in bûgingsútgong)
begrutsje – 1. muoie: > muoie 2. de kosten rûze: schåte (rtw)
begrutsjen – malisen (dåt)
behâld – behüülj (dåt)
behâlde – behüülje (ûtw)
behanneling – behoonling (jü)
behannelje – behoonle (rtw)
beharkje – beharke (rtw)
behekse – behakse (rtw)
behindering – 1. tûkelteam: haner (jü, da hanre) 2. reden om net op in ôfspraak te kommen: ferhanering (jü)
behyplik – problemaatisch
behoedsum – forsachti
behoedsumens – lampe (di)
behoedzje – behüde (rtw)
behoefte – behäiw (jü), brååk (dåt); ~ oan: brååk for
bei – bai (jü); reade ~en: riibelse (da), hansebaie (da); swarte ~en: sulebaie (da)
beide – biise, biinge
beitel – bätjel (di)
beitelje – bätjele (rtw)
bejitte – begiitje (ûtw)
bek – 1. fan fûgel: > snaffel 2. fan oare bisten: snüte (di), tööle (di) 3. rûch wurd foar mûle: snüte (di), frääte (di), tjauel (di), flåbe (di); hâld dy de ~!: hüülj e tjause/müs/frääte/flåbe!
bekend – bekånd
beker – baager (di), bächer (di)
beklaaie – betiinj (ûtw), ouertiinj (ûtw)
bekleie – beklååge (rtw)
bekling – laan (jü)
bekôf – > oanein
bekommerje – jin ~ om: ham kumere (rtw) am
bekroadzje – kumere (rtw)
belang – inträse (dåt); ~ hawwe by: inträse heewe (ûtw) am
belangstelling – inträse (dåt); ~ hawwe foar: ham intresiire (rtw) for
Belch – Bälgier (di)
beleanje – beluune (rtw), belööne (rtw)
beledigje – > misledigje
belêste – belååste (rtw)
belesting – stjör (dåt), schåt (jü)
België – Bälgien
Belgysk – Bälgisch
belibje – belaawe (rtw)
belofte – loowing (jü), ferspreeging (jü)
belove – loowe (rtw), beloowe (rtw)
Bels – > Belch
belúnje – oufloune (rtw)
bemerke – bemårke (rtw)
bemuoie – jin ~ mei: ham bemänge (rtw) ma
bemuoisucht – snüwerai (jü)
benaud – benaud; near: nåår
benei – 1. hast: > hast 2. ien ~ komme kinne: liktiinj (ûtw) (as de oar beweecht), belänge (ûtw) (as de oar stilstiet); wat/ien net ~ komme kinne (net begripe): ai makaame (ûtw)
beneile – yn ’t gat ~: befipet
benijd – nailik
bepopkje – ferwaanie (rtw), önj wåte påke (rtw)
beppe – åål (jü)
beppesizzer – bjarnsbjarn (dåt)
beprakkesearje – ütspikeliire (rtw)
beprate – besnååke (rtw)
berch – bärj (di)
berchtop – bärjtoop (di)
berêde – rade (rtw)
berekkening – rääkning (jü)
beret – riselfiird
bergje – bärje [bärj, börj, börjen]
berikke – belänge [belångt, belångd, belångd]
berjocht – berucht (di), tising (jü), madiiling (jü)
berjochtsje – beruchte (rtw)
bern – bjarn (dåt)
berne – tuläid
berneboek – bjarnebök
berneguod – bjarnetjüch
bernje – tuleede (ûtw), bjarne (rtw)
bernsbern – bjarnsbjarn (dåt)
berop – båntje (di), beruuf (di)
beropsoplieding – beruufsschölj (dåt, da beruufsschoule)
berte – tuleeden (dåt)
berteplak – 1. plak dêr’t men berne is: tuleedelsstää (jü, da tuleedelsstääse) 2. spoeketaast: mamentiiken (dåt)
bertestreek – hiimstoun (di)
besibbe – ~ oan: früne tu
besibbens – > sibskip
besykje – 1. writen dwaan: fersäke (ûtw), präiwe (rtw) 2. in besite bringe oan: besäke (ûtw)
besite – besäk (dåt); op ~: tu gååst, tu fråmd
besitlik – ~ foarnamwurd: äindoomsuurd (dåt)
besytsje – > besykje
besitte – besate (ûtw)
besjen – bekiike (rtw)
beskaafd – önjstandi
beskaat – bestamd; guon, ien of oare: was, bestimd, bestimt, bestamd, bestamt
beskamsum – schaniirlik, piinlik, hün
beskaving – 1. kultuer: kultuur (jü) 2. fetsoen: önjstånd (di)
beskerming – ferbading (jü)
beskermje – önj ferbading naame (ûtw)
beskied – beschiis; nei myn ~: eefter min miining
beskikke – beschake (rtw)
beskôgje – betråchtie (rtw)
beskouje – > beskôgje
beskriuwe – beschriwe (ûtw)
beskûl – schööl (dåt)
beslaan – beslüünj (ûtw)
beslach – 1. besleek: räärdii (di); syn ~ krije: stääfine (ûtw); yn ~ nimme: beslåchleede (ûtw)
beslikke – klåår, oufhooneld, beschaked
beslisse – > beslute
beslút – beslit (di)
beslute – beslite (ûtw), önjtschiise (ûtw)
besmarre – besmeere (ûtw)
besmetlik – 1. gau smoarch: gau smeeri 2. oanhingjend: önjsteegend
besmette – infitsiire (rtw)
besoademiterje – > bedrage
besoarge – besörid
besoargje – besörie (rtw), wiirwe (rtw)
besopen – > dronken
bespatte – bespoote (rtw)
bêst – beest; ~ genôch!: ålerbeest!
bestân (byw.) – ~ wêze tsjin: ferdreege (ûtw), oufkoone (ûtw)
bestân (haadw.) – bestånd; op de kompjûter: datai (jü); yn ~ stean: töögere (rtw)
bestean (haadw.) – äksistänts (jü)
bestean (tiidw.) – bestönje [bestoont, bestöö, bestiinjen]
bestelle – 1. oanfreegje: bestale (rtw) 2. ôfpikke fan: besteele (ûtw)
bestjoer – stjör (dåt)
bestjoere – stjöre (rtw)
bestopje – bestube (rtw)
besunigingsmaatregel – spåårmätj (dåt)
besunigje – spååre (rtw)
beswier – beswjar (dåt)
beswierlik – beswjarlik
beswit – > switterich
betankje – tunke (rtw)
betelje – betååle (rtw)
betiid – eeder (iir, jarst)
betingst – betängelse (dåt)
betinke – betånke (ûtw)
betochtsum – betoochtsoom
betommele – befipet
beton – betong (dåt)
betraapje – beglide (ûtw)
betrekking – betiiing (jü)
betrouber – tuferlätji
betrouwe – fertroue (rtw)
betrouwen – fertrouen (dåt)
betsjen – betiinj (ûtw)
betsjinje – betiine (rtw)
betsjoene – betroole (rtw)
betsjutte – bedjüse (rtw)
betsjutting – bedjüsing (jü)
better – 1. meartrime fan goed: bääder 2. net mear siik: fäär, sün
betterje – bäädere (rtw), bädje [beet, beet, beet]
betûft – besloin
beuker – latj (dåt), bipe (dåt)
beukerskoalle – bjarnetün (di, da bjarnetööninge)
beurs (eigenskipsw.) – > bûksidich
beurs (haadw.) – 1. jildpong: pung (di) 2. beursgebou: börse (jü) 3. jildlike stipe: stipändium (dåt, da stipändie) 4. grutte merk: mas (jü)
beurt – wa syn ~ is it?: huum as önj e ra?; it is syn ~: hi as önj e ra; om de ~: oufwakselnd
bewâld – hiirschap (dåt), regiiring (jü)
bewar – behüülj (dåt)
bewarje – bewååre (rtw)
beweare – > úthâlde
bewege – bewääge (rtw); jin ~: ham bewääge (rtw), ham rääre [jart, jard, jard]
beweging – bewääging (jü)
beweitsje – ouerwåche (rtw)
bewenje – bebooge (rtw)
bewenner – bebooger (di)
bewiis – bewis (di)
bewize – bewise (rtw)
bewurkje – beårbe (rtw)
bewustwêzen – bewusthäid (jü)
by – bai
bibberje – > rydboskje
bibel – biibel (di)
bibleteek – bibleteek (jü), biblioteek (jü)
biblioteek – > bibleteek
bybringe – baibränge (ûtw)
bycht – bacht (jü)
bychtsje – bachtie (rtw)
bidde – bääsie (rtw)
biddelje – bade (rtw)
bidler – badmoon (di, da badmååns), pråker (di)
bydrage (tiidw.) – baidreege (ûtw)
bydrage (haadw.) – baidreeging (jü)
biede – biidje [büt/bjüt, büütj, bin]
biene – > bjinne
bier – 1. drank: biir (dåt) 2. draachplanke: bååre (di)
bierblikje – biirdous (jü)
bierfiltsje – biirdakel (di)
bierfleske – biirbutel (di)
bierkrat – biirkasten (di)
biezem – bäisem (di)
biezemstôk – bäisemsteele (di)
by – bai
byfak – baifeek (dåt)\
byfal – mahüülj (dåt)
bygelyks – tum biispel
bigge – gris (dåt; da gris)
byinoar – baienouder
biis – schålk (di)
bij (ferhâldingsw.) – > by
bij (haadw.) – bi (jü, da bi)
bil – 1. boppeskonk: tiich (dåt), schrunke (di) 2. stút: > stút
bylage – > taheakke
bylâns – långs
byld – 1. ôfbylding: bil (dåt) 2. stânbyld: skulptuur (jü)
byldhouwer – stiinjpiker (di)
byldskerm – bilschirm (di)
bile – åks (jü); timmermansbile: tjukelse (di)
byleauwe – woonluuwe (di)
byles – eefterheelp (dåt)
biljard – biljarde (jü)
bylje – baale (rtw)
bylje – tjause (rtw)
biljert – billard (dåt)
biljet – biljät (dåt)
biljoen – biljoon (jü)
bylûd – konsonant (di)
bynamme – uukelnoome (di)
bine – bine [bant, bün, bünen]
bingel – tuntle (da)
binnen (byw.) – bane; foar yn >e hûs ek: ine, banedöörs
binnen (ferhâldingsw.) – bane
binnenboard – banbord
binnendyk – banendik (di)
binnendyks – banendiks
binnendoar (byw.) – banedöörs
binnendoar (haadw.) – banerdöör (jü)
binnenyn – baneönj
binnenstêd – banestää (jü, da banestääse)
binnentroch – banedöör
bynwurd – bineuurd (dåt)
biology – biologii (jü)
biolooch – biolooge (di)
bist – bäist (dåt), diirt (dåt)
bystean – baistönje (ûtw), stipe (rtw)
bistedokter – bäistedukter (di, da bäistedukters)
bisteftich – hünsch
bysûnder – besuner, apårti
byt – 1. hap mei de tosken: baas (di) 2. hy hat ~: hi heet en fasch önj e ungel 3. griente: rööw (jü)
bite – bite [bat, biitj, ban]
bytsje – batje (di/dåt), känk (dåt); in lyts ~: en lait, en batje, in hiel lyts ~: en bitjebatje
bitter – bater
bywêzen – baiweesen (dåt)
bywêzich – deerbai
bywêzigens – baiweesen (dåt)
bywurd – baiuurd (dåt), adwärb (dåt)
bjinne – schrube (rtw)
bjuster – bister; it paad ~ reitsje: ham ferwilie (rtw)
blaas – bläis (jü)
blaasynstrumint – bloosinstrumänt (dåt)
blabber – muder (dåt), sluber (dåt)
blabberich – bluberi
blabze – > blabber
blaffe – baale (rtw), tjause (rtw)
blakstil – blakstal
blank – wit
blastich – apbloosed
blau – ween
blaze – bloose (rtw), püste (rtw)
bleat – nåågelt
bleateminskestrân – FKK-strönj (di)
bleatfoets – beerfätjet
blêd – blees (dåt); tafelblêd: plååt (jü); kofje- of teeblêd: tablät (dåt)
bledside – > side
blêdzje – bleese (rtw)
bleek (eigenskipsw.) – bliik, wit; ~ yn it gesicht: gnip; ~ wurde: bliike
bleek (haadw.) – > blikke
bleekwetter – bliikwååder (dåt)
blessearje – bläsiire (rtw), fersiire (rtw)
blessuere – fersiiring (jü)
blier – tuner, håder
bliid – fernäid, blees
blik – 1. beskaat materiaal: blak (dåt) 2. metalen plaat: plååt (jü) 3. tromp: trumel (jü), bus (jü) 4. konserveblik: bus (jü) 4. buske: > buske 5. útdrukking yn de eagen: löke (di)
blyk – bewis (di) ~ jaan fan: wise (rtw)
blykber – äämbor
blike – ütwise (rtw)
blikke – bliik (jü), rååsen (di)
blyn – blin
blinder! (útrop) – haueha, doiner
bliuwe – bliwe [blaft, bliif, blaawen]
bloed – blödj (dåt)
bloedwoarst – riibling (di), reepling (di)
blok – blook (di)
blokkearje – blokiire (rtw)
blom – krül (jü), blööm (jü)
blombol – luuk (jü)
blombêd – beed (dåt)
blomkoal – bloomenküülj (di)
blomperk – beed (dåt)
blomskikke – krölebine (ûtw)
blond – > ljochthierrich
bluisterich – djüsi
blusse – düüdje (rtw)
blûze – bluus (jü)
boade – boose (di)
boadskip – 1. meidieling: > meidieling 2. produkt út winkel: wiirw (dåt), inkuup (di); ~pen dwaan: inkuupe (ûtw)
boadskipje – inkuupe (ûtw)
boai – > bui
boaiem – > boom
boaike – poike (di)
boal – hainger (di)
boar – boor (jü)
boarch – 1. ûnderpân: kautschoon (jü) 2. stins: borj (di) 3. befeiliging: sääkering (jü)
board – 1. râne, diel fan boesgroen: bord (dåt) 2. iterspanne: taler (di) 3. oan ~: ambord
boargemaster – bürgemäister (di)
boarger – bürger (di)
boargerlik – bürgerlik
boarje – boore (rtw)
boarne (haadw.) – kwäl (jü), süüs (di, da suuse)
boarne (tiidw.) – bjarne (rtw)
boarre – kååder (di)
boarst – 1. skuor: > skuor 2. lichemsdiel: burst (jü); frouljusboarst ek: pååpe (di); oan it ~ drinke: pååpe (rtw)
boarste – > skuorre
boarstel – bjarsel (di)
boarstelje – bjarsele (rtw)
boartlik – spaali
boartsje – spaale (rtw)
boat – büütj (dåt)
boatsjefarre – büütje (rtw)
bocht – 1. kromming yn dyk ensfh.: bucht (jü), krüming (jü); yn ‘e kustline ek: wik (jü) 2. smoarch drankje: mjuks (di/dåt)
bod – bood (dåt)
bodzje – büüe (rtw), uuge (rtw), bålwärke (rtw)
boech – buug (di)
boef – 1. dief: tiif (di, da tiiwe) 2. freonlik skelwurd: schålk (di)
boek – bök (dåt); sjoch foar de betsjutting boekebeam by boekebeam
boekebeam – bäkj (jü, da bäke)
boel – > brot
boelguod – apbood (dåt)
boem! (útrop) – klabauts!, rums!
boeman – buumoon (di, da buumååns)
boer – böre (di)
boerd – 1 rim: riich (dåt) 2. ferkearsboerd: schild (dåt) 3. skoalboerd: toofel (jü) 4. spylboerd: bord (dåt)
boere – > krôkje
boerepleats – börestää (jü, da börestäägne)
boerinne – börewüf (jü/dåt)
boesgroen – 1. blûze: bluus (jü) 2. oerhimd: särk (di)
boete – giiljstroofe (di)
bôge – 1. kromming: booge (di) 2. fel papier: ååsch (dåt)
bôgje – wiiljwe (rtw)
bok – buk (di)
boks – 1. lûdsprekker: > lûdsprekker 2. rinstek: > rinstek
bokse (haadw.) – bukslingebiinj (dåt, da bukslingebiine)
bokse (tiidw.) – 1. slaan neffens de regels fan de bokssport: bokse 2. stelle: > stelle
bol – båle (di); ~tsje iis: kuugel (di)
bôle – brüüdj (dåt)
bôlekromke – smüling (di)
bôletrompke – klube (di)
boljeie – straike
bolle – bule (di)
bolwurk – 1. ferdigeningswurk: bålwärk (dåt) 2. Hochburg: huuchbörj (di/jü)
bolwurkje – schååfe (rtw)
bom – bum (jü)
bon – 1. kassabon: säädel (di) 2. list: list (jü) 3. boete: stroofsäädel (di)
bonbon – bum (di, kin net yn it meartal stean)
bondel – bün (dåt)
bonge – bubel (jü)
bongel – 1. bingel: > bingel 2. kûgel: bååle (di)
bonke (haadw.) – knooke (di)
bonke (tiidw.) – bånke (rtw)
boom – 1. boaiem: boum (di) 2. slachboom: > slachboom 3. kloet: > kloet
boppe – boome, boowen, bupe; ~st: boowerst; nei/fan ~n: eefter/foon boome/boowene
boppedat – bütedåt
boppeskonk – tiich (dåt)
bosk – 1. wâld: hoolting (dåt) 2. de ~jes, de strûken: da busche 3. blommestrûs: busch (di/dåt)
bot – 1. lomp: ünnoosel, rüch 2. tige: > tige
botse – önjfååre [fårt önj, fård önj, önjfård]
botsing – tuhuupestiitj (di)
bou – 1. it opbouwen: buu (di) 2. boulân: eekerlönj (dåt)
bout (eigenskipsw.) – > bot
bout (haadw.) – boolt (di)
bouwe – bage (rtw)
braaf – 1. hearrich: fali, ordi 2. rjochtskepen: broow, froom 3. boargerlik: broow
brân – brånd (di); grutte ~: brönj (di)
brânblusser – iiljdüüdier
brâne – > baarne
brânnettel – bråndnil (jü)
breed – briidj
brêge – bru (jü)
brêgeman – 1. breugeman: breegoom (di) 2. brêgewipper: > brêgewipper
brêgewipper – bru-ap-en-dil-draier (di)
breid – brädj (jü)
breidpriem – > priem
breidspear – brädjpåår (dåt)
breidzje – praagele (rtw)
brein – bräägen (dåt)
brek – bräkj; ~ wêze: brååk heewe (ûtw) for
brekfallich – buufäli
brekke – breege [breecht, bräk, bräägen]
brekme – brååk (dåt), gebrak (dåt), mångel (di)
bretaal – frak
breugeman – > brêgeman
bridte – brååtj (di), briidj (jü/dåt)
briede – 1. bakke: broose (rtw) 2. op in aai sitte: brädje [breet, breet, breet]
briedpanne – poon (jü)
brief – bräif (dåt, da bräiwe)
brievebus – pustkasten (di)
brij – brai (di/dåt)
bryk – 1. skean: schiif 2. krom: krüm 3. nuver: apårti, snooksch, snååksch
bril – bral (jü)
brims – bräms (jü)
bringe – bränge [braingt, broocht, broocht]
bringst – > brot
broadsje – stjüt (jü)
brobbelje – slubere (rtw)
brochje – büsche (di)
broek – bukslinge (da)
broer – brouder (di, da brouderne)
brok – stuk (dåt, da stöögne)
brokken – 1. kwark: wrängling (jü), kjarl (dåt) 2. ûngelokken: schrot (di)
bromfyts – mopäd (dåt)
bromme – brume (rtw)
brommer – > bromfyts
brot – krååm (dåt)
bruien – wan ~: huulful (dåt)
brûke – brüke (rtw)
brulloft – koost (jü)
brún – brün
brûs – 1. skom: schüm (dåt) 2. dûs: duusch (jü)
brut – > brot
brutaal – frak
brutsen – bräägen
brûzje – brüse (rtw)
bûde – boole (di)
buert – näide (di)
bûgber – smiisi
bûgje – biie (rtw)
bui – 1. reinbui: flååg (dåt), schöör (dåt, da schöre); slimme ~: jüs (di) 2. rite: > rite
buis – > piip
bûk – > liif
bûkemantsje – knirps (di)
bûksidich – ouerrip
bûl – > buol
bult – 1. heap: bunke (di), hüüp (di) 2. ferwoeksen rêch: pukel (di) 3. bûde, ferwûning: boole (di) 4. protte: > protte
bulte – > bult
bumper – stiitjstunge (di)
bûn – bund (di)
bunker – bunker (di)
bûnt (eigenskipsw.) – bröket
bûnt (haadw.) – päls (di)
bûnzje – bånke (rtw)
buol – bubel (jü)
buorfrou – näiberwüset (jü)
buorkerij – börebedrif (dåt, da börebedriwe); lytse ~: böredüünjs (dåt)
buorkje – 1. boer wêze: böre weese (ûtw) 2. yn ‘e omkriten hjir en dêr oangean: näiberiire (rtw)
buorkundich – küni
buorlju – näiberne (da)
buorman – näiber (di, da näiberne)
buorren – toorpsmad (di/jü); yn >e ~: önjt toorp; nei de ~: tu toorps; in slach troch de ~ dwaan: üt bait toorp luupe (ûtw)
burd – bjard (di/dåt)
buro – 1. skriuwtafel: schriwscheew (jü) 2. kantoar: > kantoar 3. plysjeburo: wåcht (jü)
bus – 1. autobus: bus (di) 2. opberchtrommel: bus (jü), trumel (jü)
bûsdoek – schrukenoosdök (dåt)
bûse – schruk (dåt), tååsch (jü)
buske – dous (jü), büsche (di)
bûstillefoan – handy (dåt)
bûten – 1. net binnen: büte; nei ~n: eefter büten 2. neist, fierder noch: büte, ütouer, näist (~ de bekenden wienen der ek noch guon oaren: näist e bekånde wjarn uk nuch hu oudere deer)
bûtendat – bütedåt
bûtendyk – bütendik (di)
bûtendyks – bütendiks
bûtendoar (byw.) – büte
bûtendoar (haadw.) – büterdöör (jü)
bûtenlân – bütenlönj (dåt), ütlönj (dåt)
bûter – bööder (di)
bûthús – bousem (di)
bûtse – naie (rtw)
cd – cd (jü)
cd-spiler – cd-spaaler (di)
daai – dii (di)
daam – doom (di)
daamsteech – stäätsch
dak – tååge (di)
dakleas – hüswil
daknaal – frast (di)
dakpanne – poon (jü)
dal – dool (dåt)
damje – dam spaale (rtw)
damp (eigenskipsw.) – fuchti
damp (haadw.) – dåmp (di), dunst (di)
dampe – dåmpe (rtw)
dan – dan
dantiid – dantid (jü), tukamst (jü)
dapper – taper, dristi, mödji
das – 1. wyld dier: dåks (di) 2. hûn: dåkshün (di) 3. sjaal: schåål (di), hålsdök (dåt), hålsnoosdök (dåt) 4. strik: slips (di)
dat (betr. foarnamw.) – wat (it famke dat dêr wennet: jü foomen, wat deer booget)
dat (bynwurd) – 1. foar in bysin: dåt 2. sadat: > sadat 3. dus: > dus
dat (oanw. foarnamw.) – 1. yn selsstannich gebrûk: dåt (dat is wier: dåt as wäär) 2. op it plak fan it lidwurd: dåtdeer (by ûnsidige wurden), diheer(e) (by manlike wurden), jüheer (by froulike wurden)
datum – dootem (dåt)
dauwe – doue (di)
de – foar manlike wurden: di, e; foar froulike wurden: jü, e; foar ûnsidige wurden: dåt, et
dea (eigenskipsw.) – düüdj
dea (haadw.) – düüs (di)
deadseangst – düüdjsångst (jü)
deadwaan – > deadzje, fermoardzje
deadzje – düüdje (rtw)
deafet – > deakiste
deakiste – düüdjenkast (jü)
deale – > duvel
deawurch – fernjakt
deech – > daai
Deen – dånsche (di)
Deensk – dånsch
deftich – däfti
dei – däi (di, da deege); troch ’n ~: warkeldäis
deiboek – däibök (dåt)
deilis – ~ wêze: ham rååge (rtw)
deiljocht – däisjåcht (dåt), schöönk (dåt)
deis – däis
deistich – 1. daagliks: däilik 2. op wurkdagen: warkeldäis 3. gewoan: däik
dejinge – iental: di; meartal: da (~n dy=t mei wolle: da, wat ma wan)
dekke – dake (rtw)
dekolletee – dekoletee (dåt)
dekôr – äädergrün (di)
dekoraasje – 1. fersiering: dekorasjoon (jü) 2. ûnderskieding: üttiikning (jü)
deksel – > lid
del – 1. nei ûnderen, terjochte: dil 2. lâns: långs
delbêdzje – berouie (rtw)
delfalle – dilfåle
delgong – unergung (di)
delhelje – dilhååle; delsjitte: dilschiitje (ûtw)
deljaan – jin ~ (fan minsken): ham dilseete (ûtw), ham haaneseete (ûtw); fan ‘e wyn: oufloune (rtw)
delkomme – 1. opsykje: ouerkaame (ûtw), forbaikaame (ûtw) 2. nei ûnderen gean: dilkaame (ûtw)
delling – dool (dåt)
dellizze – haaneleede (ûtw)
delsjen – ~ op: dilkiike (rtw) aw
delsjitte – dilschiitje (ûtw)
delstoarte – oufstjarte (rtw), dilstjarte (rtw)
delte – dool (dåt)
demonstraasje – demonstrasjoon (jü)
demonstrearje – demonstriire
Denemarken – Dånsch
der – deer
dêr – deer
derby – deerbai
dêrby – deerbai
derbinnen – deerbane
dêrbinnen – deerbane
derefter – deerääder
dêrefter – deerääder
derfan – deerfoon
dêrfan – deerfoon
derfoar – deerfor, awfoorie
dêrfoar – deerfor, awfoorie
derfoarwei – forwach
dêrfoarwei – forwach
derhinne – deerhaane
dêrhinne – deerhaane
deryn – 1. binnen: rin, deerbane (der sit in brief yn: deer as en bräiw bane) 2. derta’n yn: deer in önj
dêryn – deerönj, deerbane
derynkomme – intreese (ûtw), rinkaame (ûtw), troochkaame (ûtw)
dermei – deerma
dêrmei – deerma
dernei – deereefter
dêrnei – deereefter, eeftert; yn tiid ek: awäädrie
derneist – deernäist
dêrneist – deernäist
deroan – deerönj
dêroan – deerönj
deroer – deerouer
dêroer – deerouer
derôf – deerouf; fan bêd ôf: ape
derôfkomme – dilkaame; fan bêd komme: apstönje (ûtw)
dêrom – deeram
derop – deeraw
dêrop – deeraw
derta – deertu
dêrta – deertu
dertroch – deerdöör; ~ komme (eksamen): döörkaame (ûtw)
dêrtroch – deerdöör
dertsjin – deeriinj
dêrtsjin – deeriinj
derút – rüt; ~ sjen: ütsiinj (ûtw)
dêrút – deerüt
derútkomme – rütkaame (ûtw)
deselde – diseelwie (by ientallige manlike wurden), jüseelew (by ientallige froulike wurden), dåtseelew (by ientallige ûnsidige wurden), daseelwie (by meartallige wurden); yn de betsjutting dejinge wurdt allinnich it lidwurd brûkt
desimber – detsämber (di)
detail – ainkelhäid (jü)
deugd – dööged (jü); ~ dwaan: fröie (rtw); ien in ~ dwaan: huum en tiinjst düünj (ûtw)
dy (oanw. foarnamw.) – 1. yn selsstannich gebrûk: di, jü, dåt, da (ôfhinklik fan it slachte fan it wurd dêr’t it nei ferwiist) 2. op it plak fan it lidwurd: dåtdeer (by ûnsidige wurden), diheer(e) (by manlike wurden), jüheer (by froulike wurden)
dy (pers. foarnamw.) – de (dat is foar dy: dåt as for de)
dia – dia (dåt)
dialekt – dialäkt (di)
dialooch – dialoog (di)
diamant – demant (di)
diamanten – demanten
diameter – durchmäser (di)
diaskerm – laanert (dåt)
diel – diilj (dåt, da diile), pårt (dåt)
diele – diile [diiljt, diiljd, diiljd]
dielsteat – bundeslönj (dåt)
dier – diirt (dåt)
diggel – schoord (dåt)
diggelguod – putetjüch (dåt)
dyk – 1. wei: wäi (di, da weege), stroote (di) 2. wetterkearing: dik (di)
dimmen – 1. rêstich: roui 2. ferlegen: blüch
dyn (bes. foarnamw.) – foar manlike ientallige wurden: dan; foar ûnsidige, froulike en meartallige wurden: din
din – dan (jü)
dines – de Noardfryske oersetting fan dines is gelyk oan dy fan it besitlik foarnamwurd dyn. Sjoch dêre foar útlis. (dat hûs is ~: dåtdeer hüs as min)
ding – dink (dåt, da dinge), keer (di), sååge (di); taastbere saken ek: diilj (dåt)
dinges – dings, dingsbuums, dingsda
dinnebeam – > din
dynt – > dines
dippe – düpe (rtw)
dipsaus – düpels (dåt)
direkt – diräkt, gliks
diske – buude (jü)
diskette – diskäte (jü)
disko – disko (jü)
diskoteek – > disko
diskusje – diskus (di), diskusjoon (jü)
diskusjearje – diskutiire (rtw), diskeriire (rtw)
disoarder – döörenouder (dåt), düünjsch (dåt); yn ~: prousi, mooti, döörenouder
distânsje – distångs (di), oufstånd (di)
dit – 1. yn selsstannich gebrûk: dåt dit is in moai horloazje: dåt as en smuk klook 2. op it plak fan it lidwurd: dåtheer (foar ûnsidige ientallige wurden), diheere (foar ûnsidige manlike wurden), jüheer (foar ûnsidige froulike wurden)
dy’t (betr. foarnamw.) – wat (de jonge dy’t ús stipet: di dräng, wat üs stipet)
divers – ünlik
diversiteit – > ferskaat
dize – diise (di)
dizich – diisi
dizze (oanw. foarnamw.) – dåtheer (foar ûnsidige ientallige wurden), diheere (foar ûnsidige manlike wurden), jüheer (foar ûnsidige froulike wurden), daheere (foar meartallige wurden)
djerre – oisdooder (dåt)
djip – diip
djoeie – 1. stoeie: wrååsele (rtw) 2. joetse: > joetse
djoer – jöör
do (haadw.) – düw (jü)
do (pers. foarnamw.) – dü
doar – döör (jü)
doare – döre [dört, duurst, duurst]
doarkebylâns – ~ gean: > sutelje
doarp – toorp (dåt); nei it ~: tu toorps
doarpost – döörstüner (di)
doarpsfeest – toorpsfeest (dåt)
doarre – > doare
doaze – kartong (di); lyts doaske: eesch (jü)
dobbelstien – tjarling (dåt), täiwelstiinj (di, da täiwelstiine)
dobbelje – täiwle (rtw) – – –
dobber – swumer (di), floot (dåt)
dobberje – ambaiswume (rtw)
doch – duch
dochs – > doch
dochter – doochter (jü, da doochterne)
doedestiids – jütids
doe – dan, deer (en doe wie it safier: en dan wus et sü wid); ~=t: as (se kaam earst doe=t it al hast foarby wie: jü köm jarst, as et ål mååst forbai wus)
doek – klüüs (dåt, da kluuse); handoek: hoonschan (dåt, da hoonschaane); skûteldoek: dascheklüt (di)
doel – 1. bestimming, stribjen: müülj (dåt, da müüle); fan ~ wêze: forheewe (ûtw); op it ~ rjochte wêze: müüljorientiird weese (ûtw); dat wie syn ~: dåt wus sin ålwer 2. goal by balsporten: door (dåt)
doele – op ‘e ~: döörenouder, ferwilid
doelpunt – door (dåt)
doer – duur
doetiid – jütid (jü)
dof – måt, duf
dôf – duuf
dôfhûdich – twäärhoodi, äin, walsch, ünnjüt
doge – dooge [ducht, duuch, däägen]
dokter – dukter (di, da dukters)
dokumint – dokumänt (dåt)
dom – dum
domheid – dumhäid (jü)
dommichheid – woonrädj (di)
dong – mjuks (di)
donker (eigenskipsw.) – junk
donker (haadw.) – > tsjuster
doop – dööp (jü)
dop – 1. fan nút of aai: schaal (dåt) 2. sluting: ferslus (di)
dope – dööpe (rtw)
douk – tååpe (di)
dozyn – dousen (jü)
draai – drai (di), kiir (jü)
draaie – draie (rtw), kiire (rtw), wiinje (rtw); omwine ûnder de tekkens: wööle (rtw)
draaimûne – karusäl (dåt)
draak – drååge (di)
draakjefleane – en drååge steege lätje (ûtw)
dracht – dråcht (jü)
drage – dreege [dreecht, drouch/dröich, dräägen]
drank – 1. drinken: drainke (dåt) 2. alkohol: bråmen (di), bråm (di)
drankflesse – bråmbutel (di)
drave – rååne [rånt, rånd, rånd]
dreagje – oufruume (rtw); dreage molke: flään/flin moolke (dåt)
dream – druum (di)
dreame – driime (rtw)
dreamerich – driimi
dreech – 1. min te begripen: komplitsiird 2. lestich om te dwaan: swåår 3. swier om út te hâlden: driich (driiger, driichst) 4. saai, ferfeelsum: driich (driiger, driichst), lungwiili 5. swier yn ‘e mage: swåår önj e mååge
drinkber – drainboor, drainklik
drinke – drainke [drainkt, drunk, drunken]
drinken – drainke (dåt)
drip – droop (di), drüp (di), tuur (jü)
drippe – droope (rtw), drüpe (rtw)
dryst – 1. moedich: dristi 2. brutaal: frak
driuw – driw (di)
driuwe – 1. net sinke: driwe [draft, driif, draawen] 2. urgint wêze: huuchnüsi weese (ûtw)
driuwer – driwer (di)
driuwkelje – amdaiswume (rtw)
droane – drööne (rtw)
droech – dröög, drööge
droechte – dröögde (di)
droegje – drööge (rtw)
drôf – drüf, truuri
drok – 1. beuzich: trååwel; in ~ke tiid: en trååwel tid; it ~ ha: et trååwel heewe (ûtw); ~ wêze mei: ham befoote ma; in ~e baan: en önjsträngenden båntje 2. wyld, enerzjyk: laben, lääwenti, mooti, trååwel; 3. mei in protte minsken, ferkear, …: ma maning manschne, ma foole ferkiir, … 4. jin ~ meitsje oer: ham aphüülje (ûtw) ouer
drokte – mootschoon (dåt)
drompel – dreempel (di)
dronken – drunken, besim, ful; slim ~: puudeldik, blau, stjartenful, piishaksouerlääsenful
drop – 1. drip: > drip 2. snobbersguod: hoostekååg (dåt), buskååg (dåt), knisenkååg (dåt), lakritse (jü)
drúf – druuw (jü)
druk – drük (di); fan in boek ek: pranting (jü)
drukke – krööge (rtw); fan in boek: drüke (rtw), prante (rtw)
drukker – drüker (di), pranter (di)
drukkerij – drükerai (jü/dåt)
drup – > drip
druppel – > drip
dûbeld – dööwelt
dúdlik – dütlik, klåår
dûk – 1. sprong: dük (di) 2. risseltaat fan klap of botsing: diik (di/dåt)
dûke – düke (rtw)
dûkboat – u-büütj (dåt)
dûknekkich – düki
dún – dööne (di)
dúnje – wooge (rtw), wålere (rtw)
dûns – 1. bewege op muzyk: doons (di) 2. lytse fearkes: dün (dåt)
dûnsje – doonse (rtw)
duorje – wååre (rtw), duure (rtw)
duorsum – duuroobel, bestånd
dus – ålsü; südänji
dûs – duusch (jü)
dusoarder – > disoarder
dúst – sliik (di), knuf (di), gnuf (di), gnubs (di)
Dútser – tjüsche (di)
Dútsk – tjüsch
Dútslân – Tjüschlönj
duvel (haadw.) – düüwel (di), doiner (di)
duvel! (útrop) – doiner!, haueha!, hainger!
duveleftich – doineråchti
duvelin – doinerin (jü)
duvelsk – düüwelsch, doineråchti
dûzelich – roili
dwaan – mååge (rtw), düünj [dou; dääst; deet, däi; däin, dänj – douen]
dwaande – 1. drok beuzich: trååwel; drok ~ wêze: et trååwel heewe 2. earne mei oan ‘e gong: befooted; ~ wêze mei: ham befoote (rtw) ma
dweil – teeleplüne (di)
dweilje – apdrööge (rtw)
dweiltrochwiet – plååschwätj
dwers – 1. net rjochtút: twas, twar 2. eigensinnich: twäärhoodi, dwalsch, ünnjüt
dwêste – düüdje (rtw)
dwyl – roili
dwinger – deponii (jü)
each – uug (dåt, da uugene)
eachslid – uugenelad (dåt)
eachteister – uugenehäär (dåt) (altyd iental)
eagenblik – uugensteblak (dåt), breegdiilj (dåt) foon en sekunde
eagje – uuge (rtw)
eal – äädel
ealman – adelmoon (di, da adelmååns)
eamelder – 1. ynsekt: åntertemånter (dåt, da åntretemåntre) 2. seurpot: tjauser (di)
eamelje – kwaake (rtw), kweese (rtw), tjause (rtw), laabere (rtw)
eangst – ångst (jü)
eangstich – fuuch, unglik, trunglik
ear – uur (dåt)
eardappel – > rjappel
eare – iire (di)
earen – > eartiids
earferline – fare (~ jier: fare iir)
earfet – uursiip (dåt)
earje – iire (rtw)
earkrûper – uurklauer (di)
earlapke – uurlååpe (di), uursnap (dåt)
earlik – jarlik
earm (eigenskipsw.) – 1. net ryk: eerm (~ persoan: snöper (di), biler (di)) 2. begrutlik: stååkels (krijt nea in bûgingsútgong)
earm (haadw.) – ärm (di)
earmoed – 1. skeamelens: eermödj (jü/dåt) 2. lijerij: düünjsch (dåt)
earmoedich – eermlik
earmoedlijer – snöper (di), biler (di)
earmoedzje – klååge (rtw), schraie (rtw) – –
earmtakke – eelenbooge (di)
earn – oodler (di)
earne – argens, weer; ~ oars: > oarsearne
earnst – ålwer (dåt); yn ~: for ålwer
earnstich – ålwri
earpel – > rjappel
earrebarre – stork (di/jü)
earring – uurräng (di)
earst – jarst; as earste, ynearsten: tujarst
eart – årt (jü)
ear’t – iirdåt
earte – årtesup (dåt)
eartiids – iirtids, jütids
eask – fordring (jü)
easkje – krååwe (rtw), fordie (rtw), ferlånge (rtw)
Eastenryk – Ååstenrik
Eastenriker – Ååstenriker (di)
Eastenryksk – Ååstenriksch
East-Fryslân – Ååst-Fraschlönj
Eastsee – Ååstsiie (di/jü)
eazje – uuse (rtw)
eb – eebe (jü)
echo – widerhål (di), widerschål (di)
echt – acht, wörklik
echtpear – eepåår (dåt)
eed – iis (di)
eefkes – > efkes
effektyf – prubååtem
efkes – 1. koart: kort 2. ris: iinjsen
efter – ääder; fan/nei ~en: foon/eefter äädern
efterbank – ääderbånk (di)
efterbliuwe – tubäägbliwe (ûtw)
eftergrûn – äädergrün (di)
efterhelje – widerhååle (rtw)
efterkant – äädersid (jü)
efterlitte – tubääglätje (ûtw)
efternamme – > fan
efternei – äädereefter
efterôf – eeftert, awäädrie
efterste (eigenskipsw.) – ääderst, ääder-
efterste (haadw.) – > kont
eftertsjel – ääderfiilj (dåt)
efterút – ääderüt, jarlings
efterútbuorkje – jarsle (rtw)
eide – harw (jü)
eidzje – harwe (rtw)
eigen – äin
eigendom – äinduum (dåt)
eigensinnich – twäärhoodi, dwalsch, äinwili
eigenskipswurd – äinschapsuurd (dåt), adjektiiw (dåt)
eigentlik – > eins
eilân – ailönj (dåt)
ein – 1. fûgel: ånert (jü) 2. tsjinstelde fan begjin: iinje (di/dåt)
eine – iinje [ånt, ånd, ånd], foramkaame (ûtw), schäntje (rtw), oufåntere (rtw)
eingje – iinje [ånt, ånd, ånd]
einliks – > eins
einlings – äntlik
eins – eentlik
ek – uk
eker – > ikker
ekonomy – wirtschap (jü)
ekonomysk – wirtschaplik
eks- – äks-, eks-
eksamen – eksaamen (dåt)
eksaminator – eksaaminaator (di)
ekskurzje – ekskursjoon (jü), ütfluch (di)
eksploat – belaawen (dåt), ääwentuur (dåt)
eksplodearje – eksplodiire (rtw)
ekstra – äkstra
elektrisiteit – eläktrisitäät (jü)
elektrys – struum (di)
elektrysk – eläktrisch
elektroanysk – eläktroonisch
elk – ark (foar manlike ientallige wurden: arken); ~e keer: arks tooch
elkenien – arkenån, enarken, ålemansche
elkoar – > inoar
ellinde – elandihäid (jü), kumer (di)
ellindich – elandi
eltsenien – > elkenien
emigrearje – ütwanere (rtw)
en – än
enerzjy – energii (jü)
enerzjyk – enärgisch
ensafuorthinne – än sü wider (ôfkoarte ta: ä.s.w.)
ensyklopedy – äntsiklopedii (jü)
entûsjast – begaistert
enzym – änsüüm (dåt)
eptich – 1. skiteldeftich: ouerdraawen däfti 2. kreas: smuk 3. krekt: jüst
er (pers. foarnamw) – ‘r
erchtinken – mastrouen (dåt)
erfdiel – schäär (dåt)
ergerje – 1. yrritearje: plååge (rtw), ärgere (rtw) 2. fernimme: mårke (rtw)
erkenne – önjerkåne (rtw)
estrik – ålstråk (jü)
eter – 1. ferdôvingsstof: ääter (di) 2. radioweagen: ääter (di); fia de ~ ferstjoere: ma funk ferschake (rtw)
etysk – eetisch
etmel – eetlem (dåt)
etnysk – ätnisch
ets – radiiring (jü/dåt)
Europa – Euroopa
Europeesk – europääisch
evakuearje – ewakuiire (rtw)
evangeelje – eefangeeli (dåt)
even – 1. efkes: > efkes 2. dielber troch twa: påår
ezel – ääsel (di)
ezelsear – stiilp (dåt)
faai – fii; ~ stean: fii weese (ûtw)
faak – oofting
faaks – > miskien
faam – 1. famke: > famke 2. yn leafdesferhâlding: foom (jü), waanske (jü), fründin (jü) 3. húshâldster: tiinjstfoomen (jü, da tiinjstfoomne/foomde) 4. maagd: jümfer (jü)
faas – woos (jü)
faasje – fård (jü), tämpo (dåt); hâld ~!: munter hüülje!
faatwaskje – > ôfwaskje
faatwaskwetter – > ôfwaskwetter
facht – fåcht (di)
fâd – fooged (di)
fagina – > skie
fak – feek (dåt)
fakânsje – 1. fan it wurk: uurlaub (di) 2. fan skoalle: feerie (da)
fakbûn – gewärkschaft (jü)
faken – oofting
faks – 1. faksberjocht: faks (jü/dåt) 2. faksapparaat: faksaparoot (dåt)
fâld – > tear
falle (haadw.) – fål (jü)
falle (tiidw.) – fåle [fålt, feel, feelen]
fallyt – kapaister; ~ slaan: kapaister gunge (ûtw)
falsk – 1. net echt: fålsch 2. gemien: fålsch, schööli
famylje – famiili (jü), följk (dåt), frünschap (jü/dåt)
famyljelid – frün (di)
famyljenamme – > fan
famke – foom(en) (jü, da foomde/foomne)
famkelok – rükels (dåt)
famkesnamme – foomensnoome (di)
fan (ferhâldingsw.) – foon
fan (haadw.) – äädernoome (di)
fange – fånge (rtw)
fangst – fångst (di)
fansels – 1. uteraard: natörlik, törlik 2. sûnder help: foon seelew
fansidengean – ütbiie (rtw)
fantasij – fantasii (jü)
fantastysk – gail, grutårti, wunerboor
farre – fååre [fårt, fård, fård], sile (rtw)
farsk – frisch
fataal – fataal
fatsoen – > fetsoen
fean – moor (dåt)
fear – fääder (di); út ‘e ~ren: ape
feardich – fjardi
fearn – 1. fearnspart: fiirding (dåt) 2. stikje fan in frucht: stuk (dåt)
fearnsjier – kwartåål (dåt), fiirndiiljsiir (dåt, da fiirndiiljsiirnge)
fearnspart – fiirding (dåt)
feart – 1. faasje: fård (jü), kariir (jü) 2. wetter: slüütj (di), kanool (di)
febrewaris – februaar (di)
fee – 1. bisten: tjüch (dåt), sooken (dåt) 2. tsjoenster: fee (jü)
feest – feest (dåt), fäst (dåt), fiir (jü); foar priveefeest ek: feete (jü), party (jü)
feestdei – fiirdäi (di, da fiirdeege)
fegelje – tuhuupebine (ûtw), tuhuupesnååre (rtw), håchte (rtw)
feie – fååge (rtw)
feint – 1. kearel: kjarl (di) 2. frijer: waane (di), frün (di), fründ (di) 3. tsjinstfeint: knacht (di)
feralterearre – befipet
feralterearring – > alteraasje
ferantwurdlik – feroontuurdlik, ferswåårlik
ferantwurdlikheid – ferswåår (dåt)
ferantwurdzje – ferswååre (rtw)
ferarbeidzje – ferårbe (rtw)
ferbaarne – ferbråne (rtw)
ferbaasd – > ferheard
ferbalje – ferjååge (rtw), wachschake (rtw)
ferbân – 1. wynsels: ferbåndstjüch (dåt) 2. gearhing: tuhuupehüülj (dåt); yn ~ mei: önjt tuhuupehüülj ma 3. ramt: rååme (di) (yn Europeesk ~: önj e europääische rååme)
ferbântrommel – ferbåndskasten (di)
ferbergje – > ferstopje
ferbetterje – ferbäädere (rtw)
ferbine – ferbine (ûtw)
ferbining – ferbining (jü)
ferbjustere – ferbistert
ferbliuw – aphüülj (dåt, da aphüüle)
ferbolgen – 1. kerbûstich: djüsi 2. fjurrich: füüri, fjöri
ferbrâne – > ferbaarne
ferbrekke – ferbreege [ferbreecht, ferbräk, ferbräägen]; jin ~: lampe (rtw), ham önjpååse (rtw)
ferbringe – ferbränge (ûtw)
ferbrûke – ferbrüke (rtw); ferbrûkt wurde: tugunge [gungt tu, gäng tu, tugängen]
ferbûge – ferbiie (rtw)
ferbum – > tiidwurd
ferbûn – buund (di)
ferdideldeintsje – njååse (rtw), nööle (rtw), dålke (rtw), wachdålke (rtw)
ferdiele – ferdiile [ferdiiljt, ferdiiljd, ferdiiljd]
ferdigenje – ferdifendiire (rtw), ferswååre (rtw), önj ferbading naame [namt, nüm, nümen]; jin ~: ham weere [wjart, wjard, wjard]
ferdoarje! (útrop) – > ferdraaid
ferdraaid! (útrop) – ferdunerd!, ferdamd!
ferdraaie – ferdraie (rtw)
ferdrach – ferdråch (di)
ferdrage – ferdreege (ûtw)
ferdrinke – > fersûpe
ferdwaan – jins tiid ~: njååse (rtw), nööle (rtw)
ferdwine – ferswine [ferswant, ferswün, ferswünen]
fereale – ferliiwd
ferearje – feriire (rtw)
ferfarre – > ferhúzje
ferfele – lungwiilie (rtw)
ferfelend – 1. saai: lungwiili 2. yrritant: kiif
ferfier – transport (di); it iepenbier ~: di öfentlike transport
ferfiere – transportiire (rtw)
ferfrissing – ferfrisching (jü)
fergean – fergunge (ûtw)
fergees – 1. omdoch: ferjääws 2. gratis: amsunst, graatis
fergemy! (útrop) – > ferdraaid
fergif – fergaft (dåt)
fergrieme – 1. ûnnut besteegje, maklik útjaan: straile (rtw), amdålke (rtw), ütklåde (rtw) 2. hy siet him te ~n: hi sätj ham tu ferbiten 3. se koe him wol ~: jü köö ham wälj gräime (rtw)
ferhaal – tääl (dåt)
ferhâlde – ferhüülje (ûtw)
ferhâlding – ferhüülj (dåt), betiiing (jü)
ferheard – ferwunerd
ferhearre – ferhiire (rtw)
ferheegje – ferhuuge (rtw)
ferheftich – hafti
ferhelje – 1. jin ~: ham hååle (rtw) 2. fertelle: > fertelle
ferhierder – ferliier (di)
ferhiere – ferliie (rtw)
ferhinderje – ferhanere (rtw)
ferhoping – hoow (jü), hoowning (jü)
ferhûgje – hööge (rtw)
ferhuzing – amtooch (di)
ferhúzje – fleete (rtw)
feriene – feriind
feriening – feriin (di), feriining (jü)
ferjaan – 1. fuortjaan: ferschånke (rtw) 2. net mear kwea ôfnimme: ferjeewe (ûtw)
ferjamme! (útrop) – > ferdraaid
ferjeie – ferjååge (rtw)
ferjitte – ferjeese [ferjeet, ferjätj, ferjin]
ferkâlden – ferkäild
ferkâldheid – ferkäiling (jü)
ferkeapje – ferkuupe (ûtw)
ferkear – ferkiir (di)
ferkeard – ferkiird; foar tsjoed ek: ärj (eere, eerist), hiinj; bedoarn: fööl
ferkeardichheid – ärj (dåt), ööwel (dåt)
ferkearing – se hawwe ~: hja san tuhuupe; se hat ~ mei him: jü as ma ham tuhuupe
ferkearsboerd – schild (dåt)
ferkearsljocht – ferkiirsjåcht (dåt)
ferkiezing – wool (jü)
ferklaaie – ferkluuse (rtw)
ferklearje – ferklååre (rtw)
ferklearring – ferklååring (jü); in ~ ôflizze: ütseede (ûtw)
ferlangje – länge [långt, långd, långd]; ~ nei: länge eefter, gluupsch weese (ûtw) aw
ferlangjen – längen (dåt)
ferlechje – wiirw (dåt), ütrees (dåt)
ferlegen – blöög, blüch
ferlet – brååk (dåt), behäiw (jü); ~ fan: brååk for
ferliden – > ferline
ferlies – ferlüst (di)
ferlieze – ferliise [ferlüst, ferlüüs, ferlääsen]
ferlyfd – > fereale
ferlyk – ferlik (dåt), ferglik (dåt)
ferlykber – äänlik, tu ferliken, ferlikboor
ferlykje – ferlike (rtw), ferglike (rtw)
ferline (eigenskipsw.) – leest
ferline (haadw.) – jütid (jü), fortid (jü)
ferlytsingswurd – diminutiiw (di)
ferlitte – ferlätje [ferleet, ferleet, ferleet]
ferlitten – ferlääsen
ferljochtsje – ferjåchte (rtw)
ferloving – loowde (di/jü)
ferminderje – dilscheere (rtw)
fermoardzje – mjardie (rtw), ambränge [brängt am, broocht am, ambroocht], düüdje (rtw)
fermoeden – ooning (jü)
fermoedsoenje – fersuunie (rtw)
fermoedzje – oone (rtw)
ferneamd – berüümt
ferneare – ferknuuse (rtw), ferdreege (ûtw)
ferniele – rungeniire (rtw)
fernimme – fernaame (ûtw)
fernuvere – befipet
fernuverje – 1. fernuvering feroarsaakje: befråmde (rtw), ferwunere (rtw) (dåt befråmdet me ordi) 2. fernuvering ûnderfine: ham wunere (rtw) (ik hääw me deerouer wunerd)
feroarje – feranere (rtw)
ferpakke – ferpåke (rtw)
ferpleechster – krunkensöster (jü, da krunkensösterne)
ferplege – pleege (rtw)
ferplichte – obligatoorisch, ferplachted
ferplichtsje – ferplachte (rtw)
ferrasse – ouerrasche (rtw)
ferriede – ferrädje [ferreet, ferreet, ferreet]
ferrieder – ferrädjer (di)
ferrifelje – 1. bedrage: beschupe (rtw), begöögele (rtw), bedreege (ûtw) 2. yn ferwarring bringe: ouerrumpele (rtw)
ferrinne – jin ~: ham ferluupe (ûtw)
ferrinnewearje – rungeniire (rtw)
ferromme – ferlachterd
ferromming – lachtring (jü)
ferrotsje – ferroose (rtw), fööle (rtw)
ferrotte – ferroosed, fööl
fers – > liet
fersammelje – fersoomle (rtw), soomle (rtw)
fersekering – fersääkering (jü)
ferset – 1. tsjinwurking, ferdigening: weer (jü); yn >e oarloch: waderstönj (di) 2. fersnelling: gung (di)
fersette – jin ~: ham strööwe (rtw)
ferside – ferstäägen
fersideboartsje – ferstoop spaale (rtw), piip spaale (rtw)
fersidebringe – > ferstopje
fersiere – 1. moai meitsje: smüke (rtw) 2. de line om ‘e reak skeare: önjgreewe [greeft önj, grouf/gröif önj, önjgrääwen]
fersyk – bad (dåt), frååge (di) –
fersille – ~ wêze: ambailade (ûtw)
fersin – fäägel (di); by ~: ferfläägens, ünwalems
fersinne – jin: ham doore (rtw)
fersitte – 1. misse: ferpååse (rtw) 2. ferskowe op it sitplak: ham ouers haaneseete (ûtw)
ferskaat (byw.) – ferschili, ferschääli, ünlik
ferskaat (haadw.) – ferschilihäid (jü), ferschääl (dåt/di)
ferskil – ferschääl (dåt/di)
ferskille – schääle (rtw), ferschääle (rtw)
ferskillend – ferschili, ferschääli, ünlik
ferskimmele – ferschameld
ferskriklik – früchtelik, schraklik
ferslaan – 1. fan fijân: ferslüünj (ûtw) 2. fan toarst: sleeke (rtw), stale (rtw)
ferslach – berucht (di); fan in gearkomste: prutukul (dåt); ~ útbringe: beruchte (rtw)
fersleutelje – ferslöötele (rtw)
fersliepe – ouersläipe (ûtw)
fersnelling – gung (di)
fersoarging – söri (dåt), plääg (jü)
fersoargje – 1. ferplege: ferplääge (rtw), struuke (rtw) for 2. mei omtinken behannelje: plääge (rtw) 3. regelje: fersörie (rtw), räigle (rtw)
fersoenje – > fermoedsoenje
ferstân – schål (dåt)
ferstannich – klök
ferstean – ferstönje (ûtw)
fersteure – ferstiire (rtw)
ferstjerre – düüdj bliwe (ûtw), stärwe [steerft, störw, störwen]; hy is stoarn: hi as er ai mör
ferstopje – ferstoope (rtw), fersteege [fersteecht, ferstäk, ferstäägen]; jin ~: ham ferstoope (rtw), ham fersteege (ûtw), ham ferkriipe (rtw)
ferstoppertsjeboartsje – > fersideboartsje
ferstrûpe – jin ~: ham amtiinj (ûtw)
fersulverje – liise (rtw)
fersûpe – 1. ûnder wetter smoare: drånke [drånkt, drångd, drångd] 2. oan drank útjaan: fersüpe [fersüpt, fersuup, fersim], ferdrainke [ferdrainkt, ferdrunk, ferdrunken]
fertarre – ferteere [fertjart, fertjard, fertjard]
fertelle – ferteele (rtw)
fertinke – ferdåchtie (rtw)
fertocht – ferdåcht
fertochte – ferdåchtide (di)
fertraging – 1. opûnthâld: fertäiwen (dåt) 2. natuerkundich begryp: fertöögering (jü)
fertriet – fertriitj (dåt)
fertrietlik – truuri
fertrouwe – > betrouwe
fertsjinje – fertiine (rtw); krije wat je ~: lüünj for sin wärk füünj (ûtw)
fertsjinst – fertiinjst (di), lüünj (dåt)
fertsjinste – fertiinjst (di)
fertún – luk (dåt)
fertúnlik – luklik
fertuten – ~ dwaan: klååpe (rtw)
fertwifele – fertwiweld
ferûntskuldiging – önjtschüliing (jü); jins ~en oanbiede: ham önjtschülie (rtw)
ferûntrêste – en ünroui gefäil düünj (ûtw)
ferver – mååler (di)
fervje – mååle (rtw)
ferwaarming – hiitjing (jü)
ferwaarmje – wiirme [wårmt, wårmd, wårmd], hiitje [hiit, hiit, hiit]
ferwachting – häi (dåt); yn ~: > swier
ferwachtsje – ferhoowe (rtw), räägne (rtw) ma, fermousen weese (ûtw) aw, häiwe (rtw)
ferwege – bewääge (rtw)
ferwiderje – wachnaame (ûtw)
ferwiidzje – ütwide (rtw)
ferwize – ferwise (rtw); ~ nei: haanewise (rtw) aw
ferwoeden – hafti
ferwulft – wiiljwing (dåt)
ferwûndere – ferwunerd, befipet
ferwûnderje – ferwunere (rtw); jin ~: ham wunere (rtw)
ferwûne – fersiird; slim ~: swåårfersiird
ferwûning – wun (jü), fersiiring (jü/dåt)
ferwurkje – ferårbe (rtw)
fêst – fååst
fêstbine – fååstsnååre (rtw)
fêsteltiid – feesttid (jü)
fêstewâl – fååstewål
festijn – ferönjstalting (jü)
fêstje – feeste (rtw)
fêstlein – fååstläid
fêstlizze – fååstleede (ûtw; fan in boat: fååsttüdere (rtw)
fêstnimme – fååstnaame (ûtw)
fêstrinne – fååstluupe (ûtw)
fêstrûn – fååstlim
fêstsnuorje – fersnååre (rtw)
fet (haadw.) – 1. tonne: tan (jü) 2. deakiste: kast (jü) 3. smoar: smeer (dåt)
fet (eigenskipsw.) – fåt
fetlik – smeeri
fetsje – foote (rtw), fååse (rtw)
fetsoen – önjstånd (di)
fetsoenlik – fernumfti, hööflik, önjstandi
fettich – smeeri
feugelje – > fegelje
fideo – wiideo (dåt)
fiede – neere [njart, njard, njard]
fiele – fäile (rtw)
fier – fiir [fare/fiirer, farest/fiirst], wid
fierder – widere
fierders – widere
fiere – 1. liede: fääre [fjart, fjard, fjard]; in húshâlding ~: en hüs aphüülje (ûtw) 2. feestfiere: fiire (rtw)
fierker – > fierrekiker
fierljeppe – klootstookspränge (ûtw)
fierrekiker – kiiker (di)
fiertaal – amgungsspräke (di); yn de les: unerruchtsspräke (di); yn gearkomsten: ferhoonlingsspräke (di)
fierte – fiirense (di)
fyfde – füft
fyftich – füfti
fyftichste – füftist
fyftjin – füftäin
fyftjinde – füftäinst
fiif – fiiw
fiifensechstich – fiifänsüsti
fiis – 1. smoarch: > smoarch 2. fij: käim
fij – > fiis
fijân – fiind (di)
fiks – fiks
file – stau (di)
film – film (di)
filmstjer – filmstar (di)
filtstift – stift (di)
fimelje – fåmle (rtw)
fyn – fiin
finansierje – finansiire (rtw)
finansjeel – finantsjäl
fine – fine [fant, fün, fünen]
finger – fainger (di)
fingersein – faingertoop (di); jild op ~en: båårgiilj (dåt)
finster – waning (dåt)
finsterbank – waningebånk (di); yn it ~: önjt waning
fint – fantje (di), kjarl (di), gååst (di)
finzene – fångene (di)
finzenis – luch (dåt), kaschut (dåt)
finzenskip – gefångenschap (jü)
fioele – fiidel (jü), fiijool (jü)
fisk – fasch (di)
fisker – fascher (di)
fiskje – fasche (rtw)
fiter – snårbiinj (dåt, da snårbiine), schuurriime (di); te ~ nimme: tare (rtw), ferhuule (rtw), piire (rtw)
fiterje – fååstsnååre (rtw)
fyts – fiilj (dåt, da fiile)
fytse – fiiljkääre (ûtw)
fytsestalling – fiiljstånd (di)
fytskeatting – lånk (dåt)
fytspaad – fiiljewäi (di, da fiiljeweege)
fizekree – driw (di)
fjild – fälj (dåt)
fjildmûs – fäljmüs (jü, da fäljmüs)
fjirde – fiird
fjirtich – fäärti
fjirtichste – fäärtist
fjirtjin – fjouertäin
fjoer – iilj (dåt)
fjoerstien – > flintstien
fjoertoer – > fjurtoer
fjord – förde (di)
fjouwer – fjouer
fjouwerje – önj e spräng ride (ûtw), önj kajäär ride
fjurrich – füüri
fjurtoer – iiljtörn (di)
flaaks – lan (di)
Flaamsk – fläämsch
fladderje – fladere (rtw)
flage – foone (di)
flagge – > flage
flak (eigenskipsw.) – > sljocht
flak (haadw.) – 1. side: sid (jü), kånt (di) 2. flakte: > flakte
flakte – schuchte (di), sluchte (di)
flam – flame (di); grutte ~: loowe (di)
flamje – wooge (rtw)
flater – fäägel (di)
flaubyt – teering (jü)
flaufalle – swööme (rtw), önj e swööme fåle (ûtw)
flauwekul – > apekoal
fleach – 1. opwelling: apwåling (jü); by fleagen: ouf än tu 2. wynpûster: blucht (di) 3. bertefleagen: schöre (da) 4. stek fan pine: tuur (jü)
fleander – > piloat
fleane – fliinj [flucht, fluuch, fläägen – fliien]
fleanfjild – fluchplåts (dåt)
fleanmasine – fliimaschiin (jü), wängebüütj (dåt)
fleanreis – flucht (jü)
flear – fleederbuum (di), hilebuum (di)
flearmûs – fladermüs (jü, da fladermüs)
flecht – flucht (jü); op ‘e ~ slaan: e flucht naame (ûtw)
fleis – flååsch (dåt)
Flensburg – Flansborj
flesse – butel (di)
fleurich – fröilik, tuner, blees
flibe – spüt (dåt)
flybje – spüte (rtw)
flie – noop (jü)
flier – teele (di)
fliering – ökling (dåt)
flierkleed – täpich (di)
fliertegel – > estrik
flikkerje – flanere (rtw)
flink – fiks
flinter – schrubföögel (di), samerföögel (di)
flintstien – flanstiinj (di, da flanstiine)
flirte – gaingele (rtw)
flitich – fliitji
flits – loit (di)
flitse – loite (rtw); fan plysjekamera: blitse (rtw)
floed – flödj (jü)
floeiber – luupen, luupi
floeie – fliitje [flüt, flüütj, flin]
flok – boon (di), flök (di)
flokke – boone (rtw), flöke (rtw)
flonkerje – flunkere (rtw), glanere (rtw)
flot (byw.) – 1. driuwend: flot 2. spontaan: flot 3. fluch: flot, gau, alart, fluks
flot (haadw.) – floot (dåt); ~ fan hout: hooltfloot (dåt)
fluch – fluks, flot, gau, alart, slööni; flugger gean: beslöönie (rtw)
flucht – > flecht
flues – 1. bistefel: fåcht (di) 2. fel op molke: hüd (jü)
fluit – floit (jü)
fluitsje – floite (rtw)
flústerje – > lústerje
fluts – giitj (di)
fluwiel – såmt (dåt)
foar – for; ~ … oer: likfor, likouer, ouerfor, oueriinj; foar’t: > foardat
foaral – forålem
foarâlder – forfider (di)
foarby – forbai; ynformeel foar gebeurd, oer ek: dadelduu (foar him is it ~: ma ham as dadelduu)
foarbyld – 1. dat neifolging fertsjinnet: forbil (dåt) 2. as yllustraasje: biispel (dåt)
foarboade – forboose (di)
foardat – befor, iir
foardering – fordring (jü)
foardiel – fordiilj (di, da fordiile), gåågen (dåt); ~ opsmite: fortele (rtw)
foardracht – fordreeging (jü)
foardrage – fordreege (ûtw)
foarearst – tujarst, forluupi
foarfaar – forfider (di)
foarferline – > earferline
foargean – forgunge (ûtw)
foarhinne – awfoorie
foarholle – forhood (dåt)
foarkant – forsid (jü); oan ‘e ~: foore
foarke – 1. itersark: goobel (di), fork (jü) 2. lânbou-ark: fork (jü)
foarkomme – forkaame (ûtw)
foarkommen – > uterlik
foarkret – forkrit (dåt)
foarkringe – forkränge (ûtw)
foarlêze – forleese (ûtw)
foarm – form (jü)
foarman – foormoon (di)
foarming – bilen (dåt); oplieding: ütbiling (jü/dåt)
foarmje – bile (rtw)
foarnamme – fornoome (di)
foarnamwurd – stääsuurd (dåt), pronoomen (dåt); persoanlik ~: personaalpronoomen (dåt); besitlik ~: äinduumsuurd (dåt), besitspronoomen (dåt); betreklik ~: relatiiwpronoomen (dåt); freegjend ~: fråågeuurd (dåt)
foaroer – hoodlings
foarôf – tuforen, awfoorie
foarried – forrädj (di)
foarriedich – forluupi
foarsein – forütsäid
foarsichtich – forsachti
foarsichtichheid – lampe (di)
foarsimmer – forsamer (di)
foarsitte – forsate [sat for, sätj for, forsin], lainke (rtw)
foarsitter – manlik: formoon (di); froulik: forwüset (jü)
foarsitterskip – forsats (di)
foarsizze – 1. fan antwurd: forseede (ûtw) 2. foarspelle: forütseede (ûtw)
foarsizzing, – forütseeding (jü)
foarsjen – 1. rekkenje mei: forsiinj (ûtw) 2. leverje: fersiinj; ~ fan: fersiinj ma
foarsjoen – forsänj
foarskyn – te ~ helje: forn däi bränge (ûtw); te ~ komme: forn däi kaame (ûtw)
foarskrift – forschraft (jü)
foarskriuwe – forschriwe (ûtw); befel jaan ek: awoktruiire (rtw)
foarspelle – > foarsizze
foarspoek – forspök (dåt), forspökelse (dåt), forööwing (jü)
foarst (telw.) – jarst
foarst (haadw.) – föörst (di)
foarstel – forsliik (di)
foarstelle – 1. prissentearje: forstale (rtw) 2. útstelle: forslüünj (ûtw)
foarstelling – forstaling (jü)
foar’t – > foardat
foartiid – awfoorie
foarút – forüt, forwards, foram
foarútbuorkje – foramkaame (ûtw)
focht – fucht (di)
fochtich – fuchti
fod – ~den: plüne (da)
fodskuorring – stüüwer (di)
foech – 1. semintnaad: foug (jü) 2. soarte: sliik (di) 3. erkende bekwamens: kwalifikasjoon (jü), rucht (dåt)
foegje – 1. semintnaden oanbringe: fouge (rtw) 2. tastean: pååse (rtw)
foer – fouder (dåt)
foet – fötj (fätj)
foetus – föötus (di, da fööte)
fokke – tiinj [tii; tjuchst; tjucht; tiie, tuuch, täägen – tiien]
fokker – tiier (di)
foks – reef (dåt, da rääwe)
fol – ful
folbloed – riinrååsi
folchsum – fali
foldwaan (haadw.) – ta jins ~ stean: tu san räi stönje (ûtw)
foldwaan (tiidw.) – 1. folje: feele (rtw) 2. genôch wêze: länge [långt, långd, långd], streeke (rtw) 3. noaskje: > hååge (rtw), gefåle [gefålt, gefeel, gefeelen] 4. betelje: betååle (rtw)
fôle – foole (di)
folgje – fülie (rtw)
folje – feele (rtw)
folk – följk (dåt)
folksdûnsje – dråchtedoonse (rtw)
folksliet – 1. tradisjoneel ferske: följksliid (dåt) 2. symboalysk liet fan de naasje: nasjonåålhüümne (jü)
folle (telw.) – foole
folle (tiidw.) – > folje
folslein – 1. tige: fåli, ordi 2. yn syn gehiel: komplät 3. perfekt: fulkaamen
foltaapje – fultååpe (rtw)
folwoeksen – wüksen; foar de wet: mündi
folwoeksene – wüksene (di)
fonk – nist (jü)
formaat – grutelse (di)
formaliteit – formalitäät (jü)
formeel – formäl
formule – formel (jü)
fortún – > fertún
foto – footo (dåt, da footos); op ‘e ~ sette: knipse (rtw)
fotografearje – footografiire (rtw), knipse (rtw)
fraach – frååge (di)
fraachpetear – interview (dåt)
Frankryk – Frånkrik
Frânsk – frånsch
Frânsman – frånsmoon (di, da frånsmååns)
frede – freese (di); ~ slute: ham ferlike (rtw) (se ha wer ~ sletten: ja hääwe jam wi ferliked); nei in oarloch: freese slite (ûtw)
freed – fraidi (di)
freegje – frååge (rtw)
freet – frääte (di), tjause (di); hâld dy de ~!: hüülj e frääte/tjause/flåbe!
freon – waane (di), frün (di), fründ (di)
freondinne – waanske (jü), fründin (jü)
freonlik – wanlik, fründlik, nat
fretsek – fräätap (di), fräätfåt (di)
frette – freese [freet, frätj, frin]
fretten – fouder (dåt)
freze – früchte (rtw)
Fries – frasche (di)
frieze – friise [früst, früüs, frääsen]
Friezinne – frasch wüset (jü)
frij – fri
frijfaam – jungfoom (jü)
frijfeint – jungkjarl (di)
frijheid – frihäid (jü)
frijwat – bili, tämlik; foar in aardich soad: bili maning, tämlik maning
frijwillich – friwali, iirenåmtlik
fris – frisch
Frysk – frasch, friisk
Fryslân – Fraschlönj
frjemd – fråmd
frjemdte – fråmde (di)
froast – froost (di)
froed – broow, froom
frou – 1. froulik minske: wüset (jü) 2. echtgenoate: wüf (jü/dåt) 3. yn namme: fruu (jü) (frou Dykstra: fruu Dykstra)
froulik – fruulik; grammatikaal: jüslacht (dåt)
froulju – wüste (da)
frouljusdokter – wüstedukter (di, da wüstedukters)
frouljusfyts – wüstefiilj (dåt, da wüstefiile)
frouljushúske – wüstehüüschen (dåt)
frucht – frucht (jü)
fruchtber – fruchtboor
fruit – frucht (dåt)
frustrearje – frustriire (rtw)
frustrearre – frustriird
fûgel – föögel (di)
fûke – hoome (di)
fûnlingen – findlinge (da)
fûns – fonds (di)
fuorje – neere [njart, njard, njard]
fuort – lüüs, fort; kwyt: wach; fan hûs: unerwäis, ütfoon; sille wy ~?: schan we oufstää?
fuortdrave – waachluupe (ûtw)
fuortendaliks – gliks, matiinjs
fuortgean – lüüsgunge (ûtw)
fuortkomme – wachkaame (ûtw)
fuortride – lüüskääre (ûtw)
fuortrinne – oufluupe (ûtw); fan hûs ~: wachluupe (ûtw)
fuortspiele – wachspäile (rtw)
fuortwaaie – wachwaie (rtw)
fuottelje – stjortle (rtw)
fûst – fuust (jü), feest (jü); it rint him oer de ~: et as ham ouer e hönj
fûstkje – hoonrååge (rtw)
gaadlik – gååslik
gala – gaala (jü)
gâns – 1. tige: gåns, ordi 2. in protte: foole, en bunke 3. hielendal: hiiljenåål
gapje – jååsme (rtw)
gapsk – jåmsch
garaazje – 1. oerdutsen parkearromte: garååsch (jü); iepenbiere parkeargaraazje: parkhüs (dåt, da parkhüsinge) 2. reparaasjebedriuw: wärkstää (jü, da wärkstääse)
garandearje – sääkere (rtw)
garânsje – garantii (jü)
garnaal – > granaat
gas – gas (dåt)
gaspedaal – gaspedåål (dåt)
gast – geest (di, da geestinge), gååst (di)
gastfrij – geestfri
gat – luch (dåt), hooling (dåt); kont: huul (dåt), ääderst (dåt)
gaten – yn ‘e ~ hâlde: ouerwåche (rtw)
gau – gau
gauris – oofting
geal – nåchtsärk (di), nåchtsmook (dåt)
gean – gunge [gungt, güng, gängen]; ~ oer: gunge am (dat boek giet oer Noard-Fryslân: dåt bök gungt am Nordfraschlönj), ham hoonle am (wêr giet it oer?: weeram hoonelt et ham?)
gear – 1. nôch: gåår, nooch 2. tige wurch: fernjakt 3. earne oer ~ wêze: ham ma wat befoote (rtw) 4. de hannen ~ ha: da hönje füülie rtw)
gearbine – tuhuupebine (ûtw)
gearfalle – tuhuupefåle (ûtw); oer ien ~: huum önjgripe (ûtw)
gearfetsje – tuhuupefoote (rtw)
gearfetting – tuhuupefooten (dåt)
gearhing – tuhuupehång (di)
gearje – 1. sammelje: soomle (rtw) 2. yn in punt gearrinne: tuhuupeluupe (ûtw)
gearkomme – 1. byinoar komme: tuhuupekaame (ûtw) 2. ~ oer (beprate): besnååke (rtw) 3. in gearkomste hâlde: fersoomle (rtw) 4. yn ien punt gearrinne: tuhuupeluupe (ûtw)
gearkomste – fersoomling (jü)
gearkomsteromte – fersoomlingsrüm (dåt, da fersoomlingsrööme)
gearsjitte – rööne (rtw)
gearwurking – tuhuupeårbe (dåt)
geast – gaist (di)
gebeure – > barre
gebeurd – 1. bard: > bard 2. oer, foarby: forbai; ynformeel ek: dadelduu (atst dat oanrekkest, is it ~ mei dyn fingers: wan dü dåt bejarst, as ma din faingre dadelduu)
gebiet – gebiit (dåt)
gebod – bood (dåt)
gebou – bag (di)
gebrûk – brük (di), gebrük (di), schake (di)
gebrûklik – brüklik, mooti
gedachte – toochte (di); nei alle ~n: wårschiinjlik
gedicht – dacht (dåt)
gedrage – jin ~: ham ätjheewe (ûtw), ham benaame (ûtw)
geduld – geduld (jü/dåt), dülihäid (jü), duld (dåt)
geduldich – düli
gefaar – gefåår (jü)
gefaarlik – fåårlik
gefal – fål (di)
gefangene – > finzene
gefangenis – > finzenis
gefangenskip – > finzenskip
gefoel – gefäil (dåt), fernaamen (dåt); ~ foar humor: plii (dåt)
geheim (eigenskipsw.) – hiimlik, gehiim
geheim (haadw.) – gehiimnis (dåt), hiimlikhäid (jü)
geheister – prous (jü/dåt)
gehoarsumje – lüstere (rtw)
geil – gail
geit – giitj (jü)
gek (eigenskipsw.) – dääsi; ~ fan: dääsi foon (raar fan), begaisterd foon (entûsjast oer); ~ mei: luklik ma; ~ op: måål eefter, boonseet eefter, schal eefter
gek (haadw.) – geek (di); de ~ oanstekke: bespoote (rtw); foar de ~ hâlde: piire (rtw), harinleede [läit harin, läid harin, harinläid]
geknoffel – mjukserai (jü)
gekoanstekke – spoote (rtw)
gekoanstekkerij – ülk (dåt)
geld – gal
gelegenheid – geläägenhäid (jü)
gelyk – glik, lik; yn de betsjutting ferlykber: äänlik
gelikenis – likense (di)
gelokkich – 1. aldergeloks: > aldergeloks 2. fertúnlik: luklik
gemak – meek (dåt)
gemeente – gemiinde (jü)
gemeenteried – gemiinderädj (di)
gemeenteriedsferkiezing – komunaalwool (jü)
gemien – gemiin
genede – gnoode (di)
generaal – 1. militêr: generool (di) 2. algemien: > algemien
generaasje – generasjoon (jü)
genietsje – niitje [nüt, nüütj, nin]
genôch – nooch (foar meartallige haadwurden: nooge); ~ wêze: länge [långt, långd, långd]
geografy – geografii (jü)
gerdyn – gardiin (jü), forhång (di), riilooken (dåt)
geregeld – oofting, räigelmääsi
geregeldwei – oofting, räigelmääsi, ooftingenooch
geriif – meek (dåt)
gerjocht – 1. rjochterlike macht: rucht (dåt) 2. iten: rucht (di)
Germaansk – germaansch
gernier – krääwelböre (di), pråkerböre (di)
gernierkerij – düünjs (dåt)
gers – gjars (dåt)
gersraai – gjarshuulm (dåt)
gerûs – geroisch
gesellich – meeklik
gesicht – 1. antlit: oonlas (dåt), gesicht (dåt) 2. gesichtsfermogen: schöönk (dåt) 3. oanblik: löke (di), schöön (dåt) 4. útsjoch: ütsacht (jü)
gesichtsfermogen – schöönk (dåt)
geskikt – 1. gaadlik: > gaadlik 2. aardich: nat
geslacht – > slachte
gevel – frunt (jü)
gewaarwurde – wåår wårde (ûtw) am, rütfine (ûtw)
gewear – geweer (dåt), bus (jü)
geweld – gewålt (jü)
geweldich – 1. hiel goed: grutårti 2. tige: > tige
gewisse – gewääten (dåt); lêst fan it ~: häitwung (jü)
gewoan – däik, normåål
gewoanlik – gewöönlik
gewoante – waanihäid (jü), schake (di)
gewurde – ~ litte: betiinj lätje (ûtw)
gids – 1. rûnlieder: räisefäärer (di) 2. boekje: häft (dåt)
giel – gööl
gif – > fergif
giftich – gafti
gil – > gjalp
gisel – 1. wylde swaaiende beweging: swui (jü) 2. swipe: > swipe
giselje – 1. wylde swaaiende beweging meitsje: swuie (rtw) 2. mishannelje: > mishannelje
gysten – djüsi
gitaar – gitare (jü)
gjalp – bölk (di), biiljk (di), schriil (di), tiitj (di)
gjalpe – 1. skreauwe: biiljke (rtw) 2. streame: struume (rtw)
gjers – > gers
gjin – foar manlike ientallige haadwurden: nån; oars: niinj
gjirrich – nuuri
glâns – glåns (di)
glânzgje – glanse (rtw), glanere (rtw)
glêd – gliidj, glat
gleed – glaas (di); op ~ komme: aw e glaas kaame (rtw)
gleon – gliinj
glês – glees (dåt)
glêzen – glääsen
glydbaan – glidboon (jü), rutschboon (jü)
glide – glide [glat, gliitj, glan]
glydzje – > glide
glier – hal, gliinj, halgliinj
glimk – smeel (jü)
glimkje – smeele (rtw)
glimme – glanse (rtw), glanere (rtw), uulme (rtw)
glinsterje – glanere (rtw), flunkere (rtw)
gloed – glädj (dåt)
gloeie – gloie (rtw)
glûpe – glupe (rtw), glupse (rtw)
glûpend – gluupsch (in ~e kjeld: en gluupschen kule)
glûperich – schööli
gnize – gniise (rtw)
gnjirdzje – knaase (rtw)
gnoarje – knure (rtw)
goar – waderlik; ûnfoech: ünönjstandi
goate – 1. daksgoate: öis (dåt), öising (jü), öislak (dåt), tåågelak (dåt); 2. oars: rine (di)
goatstien – rinstiinj (di, da rinstiine)
god – good (di), gooden (di)
godsijdank – goodloof
goed (eigenskipsw.) – gödj [gou]
goed (haadw.) – gödj (dåt)
goedkeap – eigenskipswurd: bili, wulfail; bywurd: goukuups, bili
goeie – moin! guundach!
goeiedei – > goeie
goekunde – > kunde
goes – göis (jü, da gäis)
gol (eigenskipsw.) – 1. rojaal: äämhönjed 2. hertlik: hartlik
gol (haadw.) – taaling (dåt), hil (di/jü)
gong – 1. hal efter foardoar: forteele (di) 2. ferbiningsromte: gung (di) 3. faasje: fård (jü) 4. slachynstrumint: gong (di); 5. manier fan rinnen: gung (di); oan ‘e ~: önj e gung, tugungs, befooted
gongelder – spånker (di)
gongelje – spånke (rtw)
goochem – > tûk
gordyn – > gerdyn
goud – gölj (dåt)
graach – hål (liiwer, liifst)
graad – grood (di)
granaat – 1. wetterbistje: poorn (jü) 2. eksplosyf: granååt (jü)
grânzgje – grumele (rtw)
grap – puts (jü), wits (di); foar de ~: üt juks
grapmakker – grapemååger (di), juksmååger (di)
grappich – witsi
gratis – amsunst, graatis
grave – greewe [greeft, gröif, grääwen]
grêf – greef (dåt, da greewe), greeft (dåt); nei it ~: tu greefts
grêfheuvel – greefthuuchde (di), greefhöögel (di)
grêfstien – greeftstiinj (di, da greeftstiine)
grêft – greeft (jü)
greide – feen (jü)
grenaat – > granaat
greppel – grüpel (di)
grieme – 1. muozje: klåde (rtw) 2. knoffelje: > knoffelje
griemer – klåder (di)
grien – gräin
griente – gräinkrååm (dåt), gräinsååge (da)
griis (eigenskipsw.) – gra
griis (haadw.) – grääse (di)
gril – kliire
grime – grime (di)
grimelje – grimele (rtw), grumele (rtw)
grimich – grimi
grimmitich – grimi
grine – griine (rtw)
grins – gränse (di), schiising (jü)
grinsgebiet – gränsgebiit (dåt)
Grinslân – Grinslönj
Grinslanner – Grinslönjsche (di)
grinzgje – gränse (rtw)
grip – foote (rtw), fååse (rtw)
gryp – 1. greep: hüülj (dåt) 2. sykte: gripe (di)
gripe (haadw.) – fork (jü)
gripe (tiidw.) – gripe [grapt, griip, gram]
grys – > griis
grize (haadw.) – grääse (di); de ~ giet my oer de grauwe: me låpt en koulen grääse långs e reeg
grize (tiidw.) – grääse (rtw)
grizelich – ünhiimlik, graslik
groeie – 1. waakse: > waakse 2. grouwer wurde: tunaame (ûtw) (hy is groeid: hi heet tunümen); fan froulju ek: kroope (rtw)
groep – floose (di)
groetnis – gröötnis (dåt); mei freonlike ~: ma wanlik gröötnis, ma wanlike gröötnise
groetsje – grööte (rtw)
grom – 1. kofjegrom: grums (dåt) 2. yngewant: groum (dåt), gröm (dåt); oan ~: tuninte, tu gröis än möis
groppe – > greppel
grot – hööle (di), hoolrüm (dåt, da hoolrööme)
grou – tjuk, fåt; fan froulju ek: kroopet; fan froulju yn ferwachting: driich; fan kij mei keallen yn ‘e bealch: büket; net fyn: groof, groow
grouwélich – > ôfgryslik
grouwens – tjukense (di), tjuke (di), tjukde (di)
grouweten – fulkorn
grûn – grün (di)
grûnich – grönsch
grut – grut
grutbringe – > opfiede
grutsk – stult; yn negative betsjutting ek: grutsch
grutskens – stult (di)
grutte – > formaat
gûchelder – göögler (di)
gûle – gååle (rtw), griine (rtw)
gûlerich – piipi
gulp – 1. broekiepening: slits (dåt) 2. fluts: giitj (di)
gûne – gulden (di), geelen (di)
gunne – gune (rtw)
guod – krååm (dåt), tjüch (dåt), woore (da)
guon – hu, sam
haad – hood (dåt); ~ fan ‘e skoalle: schöljliidjer (di)
haadfak – hoodfeek (dåt)
haadstêd – hoodstää (jü, da hoodstääse)
haadwurd – hooduurd (dåt), substantiiw (di)
haal – yn grutte halen: önjåles; in ~ dwaan: wat lååste (rtw)
haast – håst (di), rit (di); yn sân ~en: önj iinj hååsebååse, hulterkapulter
haat – > hate
haatsje – hååde (rtw)
hage – tuun (di)
hakje – haue (rtw)
hakke – häägel (di)
hakketakje – scheempe (rtw)
hal – 1. ferbiningsromte: håle (di), gung (di) 2. romte efter de foardoar: forteele (di)
hâld – hüülj (dåt)
hâldber – tjöömi
hâlde – hüülje [hålt, hül, hülen]; jin ~ en drage: ham ätjheewe (ûtw); ~ fan: foole hüülje (ûtw) foon, liiwheewe (ûtw)
hâlding – hüüljing (jü)
haljetrawalje – hulterkapulter
hals – håls (jü)
halte – hüüljstää (dåt, da hüüljstäägne)
ham – > skinke
Hamburg – Hamborj
hamburger – hamburger (di)
hameie – > homeie
hammer – 1. stik ark: håmer (di) 2. bingel: tuntle (da)
hampelje – gainkele (rtw)
hampelman – hanspeeter (di), tufel (di)
hân – hönj (jü)
handikap – behanering (jü/dåt)
handikapt – behanert
handikapte – behanerte (di)
handich – fernumfti
handoek – hoonschan (dåt, da hoonschaane); foar skûlk ek: dascheklüt (di)
hannegearje – da hönje füülie (rtw)
hannelje – hoonle (rtw)
hânskrift – hoonschraft (jü)
hantearje – hantiire (rtw)
hantekening – unerschraft (jü); fan ferneamd persoan: autogram (dåt)
hap – håps (di), bit (di); flaubyt: teering (jü)
happe – håpe (rtw), håpse (rtw)
har (besitlik foarnamw.) – 1. 3e pers. iental froulik; foar ientallige manlike wurden: harn; foar froulike, ûnsidige en meartallige wurden: har 2. 3e pers. meartal: jare
har (pers. foarnamw.) – 1. 3e pers. iental froulik: har 2. 3e pers. meartal: ja, jam
harke – > klauwer
harkje – 1. mei sin hearre: harke (rtw), ätjharke (rtw), tuhiire (rtw) 2. om sizzen jaan: lüstere (rtw), hiire (rtw) 3. mei in klauwer wurkje: > klauwe
harkspul – hiirspaal (dåt)
harren (besitlik foarnamw.) – jare
harren (pers. foarnamw.) – ja, jam
harsens – bräägen (dåt)
harsenskraabje – 1. prakkesearje: rädjslüünj (ûtw), spikeliire (rtw) 2. kibje: ham stride (ûtw)
hart – 1. readwyld: jört (dåt) 2. orgaan of wat oars mei deselde foarm: > hert
hast (byw.) – mååst
hast (haadw.) – > haast
hastich – håsti
hastichheid – > haast
hastje – jin ~: ham schäntje (rtw)
hate – hååd (di)
haven – huuwen (di)
hawwe – heewe [hääst; heet; hääwe, häi; häin, hädj]
hazze – hååse (di)
hea – fooder (dåt)
heak – hååge (di); ~ken en oezen: hååge än ouse (da), kräke än ouse (da)
heakje (haadw.) – klåmer (di), knage (di)
heakje (tiidw.) – 1. mei in heak fêstsitte of fêstmakke wurde: hååge (rtw) 2. stûkje: > stûkje
heal – 1. foar de helte: huulew 2. wat siik: gnätj, süük, hiinj tu mödjs, hiinj tupåås
healbloed – huulewblödj (di)
healbroer – stjåpbrouder (di, da stjåpbrouderne), koulbrouder (di, da koulbrouderne)
heal-heal – huulew-huulew
healsliten – brüked
healsuster – stjåpsöster (jü, da stjåpsösterne), koulsöster (jü, da koulsösterne)
healwei – yn kloktiden: huulwe; op in rûte: huulewwäis
healwiis – huulewwis
hear – hiire (di, da hiirne); de ~e God: di hiiregood
hearre – hiire (rtw)
hearrich – fali
heech – huuch (huugere, huuchst)
heechlearaar – profesor (di)
heechst – op syn ~: huuchstens
heechwetter – huuchwååder (dåt)
hegepryster – huugepreester (di)
heide – hii (dåt)
heiden – hiise (di)
heidensk – hiisi
heine – hiinje [hånt, hånd, hånd]
heit – taatje (di); as oansprekfoarm ek: düdi, dadi, dadje
heitelân – fiderlönj (dåt), hiimstoun (di)
hel (eigenskipsw.) – hal
hel (haadw.) – heele (di)
held – hält (di)
helder – 1. net smoarch: klåår 2. ljocht: hal, gloi
Helgolân – Hålilönj
helje – hååle (rtw)
helm – hälm (di)
help – heelp (dåt)
helpe – heelpe [heelpt, hülp, hülpen]
helte – haleft (di)
herne – > hoeke
hernia – schoot (di/dåt) önjt krüs
hert – 1. orgaan: hart (dåt) 2. readwyld: > hart
hertoanfal – slåch (di)
heup – lunke (di)
heuvel – höögel (di)
heve – it sil ~: et gungt lüüs
hy – hi
hichte – huugde (di)
hiel – hiil [hiilj]; hiil krijt ek foar froulike en ûnsidige wurden de útgong -e (de hiele wrâld: jü hiile wråål); sjoch foar de betsjutting tige ek by tige.
hielal – åål (dåt)
hielendal – hiiljenåål, fåli, riin än åål, gåns; ~ net: goorai; ~ neat: goorniks, goorninte
hielje – hiile (rtw)
hieltyd – stäis, stääsi, stääsiwach, e hiile tid
hiem – huf (di); fan boerepleats: stoun (di/dåt); fan ’t ~ wêze: unerwäis/ ütfoon weese (ûtw)
hier – 1. lichemsbegroeiïng: häär (dåt) 2. jildbedrach: lii (jü) 3. lean: lii (jü), lüünj (dåt)
hiere – liie (rtw)
hierrich – hääret, hääri, hääråchti
hifkje – präiwe (rtw)
hij (haadw.) – hi (dåt) (de ~ socht wjirmen: et hi seecht wörme)
hij (pers. foarnamw.) – > hy
hik – de ~ ha: nuke (rtw)
hikje – nuke (rtw)
hikke – tuun (di), tjååre (di), ståk (dåt)
hillich – hili
him – ham
himd – 1. ûnderhimd: (uner)särk (di) 2. boesgroen: särk (di)
himel – hamel (di), hääwen (di)
hymje – hiime (rtw)
himkes – dings, hümsen, dingsda
himmel – riin, lisi
himmelje – riinie (rtw), riinsche (rtw)
hin – hån (jü)
hynder – haingst (di)
hinge – häng (jü)
hingje – 1. yn hingjende tastân bringe: hänge [hångt, hångd, hångd] 2. yn hingjende tastân wêze: hunge [hungt, hüng, hüngen]
hinne – haane; om … hinne: trinam
hynst – wriinsche (di)
hypoteek – hüüpoteek (jü)
hippe – hoope (rtw)
histoarysk – histoorisch
hyt – hiitj
hite – 1. in namme ha: hiitje [håt, hätj, hätjen] 2. befelje: > befelje
hytte – hatj (di)
hja – 1. 3e pers. iental froulik: jü 2. 3e pers. meartal: ja
hjeljûn – hålieen (di)
hjerring – häärng (di), häiring (di)
hjerst – harfst (di)
hjir – heer; ~ oan ta: bit heertu
hjirmei – heerma
hjiroer – heerouer, heeram
hjirta – heertu
hjitte – > hite
hjoed – diling; ~ de dei: dilingedäis
hjoeddeistich – modärn; it ~ ferkear: e ferkiir foon dilingedäis
hjouwer – hääwer (di)
hju – > hja
hoanne – krädjer (di)
hoannebalke – hoonebüüljke (di)
hoarizon – > kjim
hoarn – 1. fan tillefoan: hiirer (di) 2. fan bist: horn (dåt) 3. muzykynstrumint : horn (dåt)
hoarnwiif – > kreamheinster
hoas – hoos (jü)
hoasfuotling – hoosefätjling
hoastje – hooste (rtw)
hoe – hü; ~ let is it?: was as/heet e klook?; ~ is it mei dy?: hü gungt de dåt?; ~ sa?: hü sü?; ~ grutter, hoe better (ensfh.): je gruter, je bääder
hoed – hödj (di)
hoeden – lasti
hoef – houf (di)
hoefneil – houfnäägel (di)
hoefolle – by telbere saken: hü maning; by net-telbere saken: hü foole
hoege – töre [tört, tuurst, tuurst] (wurdt net folge troch te, fb. – do hoechst net te kommen: dü törst ai kaame)
hoeke – jarn (jü); yn de wiskunde: wainkel (di)
hoep – raifen (di)
hoer – hoor (jü)
hoeve – > hoege
hoewol – åldåt, hüwälj
hoewol’t – > hoewol
hofker – gårdeniir (di), gärtner (di)
hoflik – hööflik
hoflikens – hööflikhäid (jü)
hoi – 1 as begroeting: moin! 2. as ôfskied: adjiis!
hok – bölj (dåt, da boule)
hokker – foar ientallige manlike wurden: huken; foar froulike, ûnsidige en meartallige wurden: huk
hokse – hookse (di)
hol (eigenskipsw.) – hool
hol (haadw.) – hööle (di), hooling (dåt)
Hollân – Hollönj
Hollanner – hollönjsche (di)
Hollânsk – hollönjsch
holle – hood (dåt)
homeie – porte (di)
hommels – luupsch, snuublik, plütslik, aw iinjsen, ünfermousen; ~ en dwers: luupsch än snuupsch
homofyl (eigenskipsw.) – swuul, foon e ouder sid
homofyl (haadw.) – swuule (di)
Hongaarsk – > Ongersk
Hongarije – > Ongerslân
honger – hunger (di)
hongerich – hungri
hont – minne ~: fööle hün (di)
hoop – 1. ferhoping: hoow (jü), hoowning (jü) 2. soad: bunke (di), mase (di)
hoopje – hoowe (rtw)
hooplik – hoowentlik
hop – humel (dåt)
hope – > hoop
hoppe – > hippe
hor – fliigedöör (jü)
horeka – krouerai (jü)
horloazje – uur (jü), klook (di)
hotel – hotäl (dåt)
houlik – 1. troud wêzen: ee (jü) 2. trouwerij: koost (jü)
hout – hoolt (dåt)
houten – hoolten
hûd – hüd (jü), schan (dåt)
huffe – naie (rtw)
hûkearzje – hüke (rtw)
hûken – yn ‘e ~ sitte: önj e hüke sate (ûtw)
hulterich – slängi
humor – humoor (di); gefoal foar ~: plii (dåt)
humoristysk – humooristisch
hûn – hün (di); as skelwurd: > hont
hún – scheemp (di)
hûndert – hunert
hûndertjierrich – hunertiiri
hûnestront – hünemjuks (di/dåt), hüneschit (di/dåt)
hunich – höning (dåt)
húnje – scheempe (rtw)
huppelje – hoope (rtw)
huppeltsje – hoop (di)
hurd (eigenskipsw.) – hard
hurd (haadw.) – heerd (di)
hûs – hüs (dåt, da hüsinge); ~ en hiem: hör än hüüse; yn ‘e ~: ine, bane; fuort fan ~: unerwäis, ütfoon
hûsdoar – hüsdöör (jü)
húshâlde – hüshüülje (ûtw)
húshâlden – hüshüülj (di)
húshâlding – hüshüüljing (jü/dåt); in ~ fiere: en hüs aphüülje (ûtw), hüshüülje (ûtw)
húshâldster – hüshüüljersch (jü)
húske – hüüschen (dåt)
húskepapier – hüüschenpapiir (dåt)
hutte – bölj (dåt, da boule), koot (jü)
ich – > igge
ideaal (byw.) – ideåål
ideaal (haadw.) – ideåål (dåt)
idee – idee [jü, da idee], toochte (di); gjin ~: niinj ooning
idel – ååwi
iderien – > elkenien
iel – äil (di)
iel – äil (di); rikke ~: smuuräil (di)
ielreager – schithäägel (di)
ien (ûnbesk. foarnamw.) – huum
ien (telw.) – by tellen en foar froulike en ûnsidige haadwurden: iinj; foar manlike haadwurden: ån
ienfâldich – iinjfåch
ienlik – eenlik
iennichst – iinjsist
ienris – iinjsen, iinjtooch
iens – 1. ienris: > ienris 2. fan deselde miening: iinjs (dêr bin ik it net mei ~: deer ban ik ai ma iinjs)
iensen – > ienris
iensum – iinjsoom
ientûtmem – > tûtmem
iepen – ääm
iepenbier – öfentlik
iepenhertich – äämhartet
iepenloftspul – frijåchtteooter (dåt)
iepenmeitsje – äämmååge (rtw)
iepenskuorre – äämriwe (ûtw)
ier (eigenskipsw.) – > betiid
ier (haadw.) – eeder (jü)
ierdappel – > rjappel
ierde – jard (jü)
ierdmantsje – unerjardsche (di)
ierdrykskunde – geografii (jü)
ierdsk – jardsch
ierdskok – grünbääwern (dåt, gjin meartal), jardbääwern (dåt, gjin meartal)
ierpel – > rjappel
ies – äis (dåt)
ieu – iirhunert (dåt)
igge – 1. snijkant fan lims: eege (di), schårp (dåt) 2. oever: eege (di), ööwer (dåt), kånt (di)
iik – iik (jü)
iis – is (dåt)
iisko – is (dåt)
iisskots – schul (di/jü)
ik – ik
ikel – eeger (jü)
ikker – eeker (di)
yl (eigenskipsw.) – teen
yl (haadw.) – eel (jü), sweel (jü)
in – en
yn – önj (as foarheaksel: in-)
ynbarre – beere [bjart, bjard, bjard]
ynboargering – inbürgering (jü)
ynbrekker – inbreeger (di)
ynbringe – dertsjin ~: inwiinje (ûtw)
ynderdaad – > yndied
ynderlik – anerlik, baner
yndiaan – indiaaner (di)
yndied – 1. it wie ~ sa=tsto seidest: et wus wörklik sü as dü sääst 2. ~, hast gelyk: jüst, dü hääst rucht
Yndonesië – Indoneesien
Yndonesiër – indoneesier (di)
Yndonesysk – indoneesisch
yndroegje – indrööge (rtw)
yndruk – indrük (di)
yndrukke – krööge (rtw)
yndustry – industrii (jü)
ynearsten – tujarst
ynein – fernjakt
ynfalle – infåle (ûtw)
ynfeksje – infäksjoon (jü)
ynfektearje – infitsiire (rtw)
ynfinityf – > nammefoarm
ynflaasje – inflatsjoon (jü)
ynfloed – influs (di), önjwirking (jü)
ynfloedryk – influsrik
ynfoechstripe – infård (jü)
ynfolje – ütfeele (rtw)
ynformaasje – informasjoon (jü)
ynformeel – informäl
ing – 1. nau: nåår 2. grizelich: graslik, ünhiimlik
Ingelân – Ainglönj
Ingelsk – aingelsch
Ingelsman – ainglönjer (di)
yngewikkeld – komplitsiird, widlufti
yngrave – önjgreewe [greeft önj, grouf/gröif önj, önjgrääwen]
yngreven – 1. grimmitich: grimi 2. troch-ende-wer-troch: döör än döör, aprucht (in ~e Fries: en fraschen döör än döör)
ynhelje – 1. binnenhelje: inhååle (rtw) 2. foarby gean: ouerhååle (rtw) 3. tichterby komme: liktiinj (ûtw) ma
ynienen – matiinjs, aw iinjtooch, aw iinjsen
inisjatyf – initsjatiiw (jü)
Ynje – Indien
ynjeksjespuit – spoit (di)
ynjitte – > ynskinke
inkeld – 1. guon: ainkelt, hu, sam 2. allinnich mar: bloot
inkeldris – en ferfläägens tooch
inket – blåk (dåt)
inketpot – blåkhorn (di), blåkput (dåt)
ynklauwerich – grapi, grapsi
ynklusyf – inklusiiwe
ynkoarten – bål, slööni
ynkringend – döördrängend
ynliede – infääre [fjart in, fjard, in, infjard]
ynlieding – infääring (jü)
ynlik – baner
ynljochting – informasjoon (jü)
inoar – enouder
ynoarder – önj e ra; ~ wêze: schåle (rtw)
inoarren – > inoar
ynpakke – 1. ferpakke: ferpåke (rtw) 2. jin reisklear meitsje: ham påke (rtw) (ik pak yn: ik påk me) 3. earne yn dwaan: inpåke (rtw) 4. yndruk meitsje: beindrüke (rtw)
ynplenne – inploone (rtw)
ynrjochtsje – inruchte (rtw))
ynruilje – intuusche (rtw), prunge (rtw)
ynsekt – insäkt (dåt)
ynsette – inseete (ûtw)
ynsjen – insiinj (ûtw)
ynskinke – inschånke (rtw)
ynsliepe – insläipe (rtw)
ynsnije – insnaie (rtw)
ynspanne – jin ~: uuge (rtw); jin ~ foar: ham inseete for (ûtw)
ynspannend – prousi
ynspanning – mootschoon (dåt), prous (jü/dåt)
ynstappe – instååpe (rtw)
ynstee – önjstää
ynstimming – mahüülj (dåt) (hi füng foon åle side mahüülj)
ynstitút – instituut (dåt)
ynstoarte – ütrüse (rtw)
yntegraasje – integrasjoon (jü)
yntegrearje – integriire (rtw)
yntekenje – intiikne (rtw)
ynteressant – interesant
ynteresse – interäse (dåt)
ynteressearje – intresiire (rtw)
ynterfrysk – interfrasch
ynterieur – interiöör (dåt)
yntern – intärn
ynternasjonaal – internasjonool
ynternet – interneet
yntiids – tidi, ruchttidi, betid, betids
yntsje – imfe (rtw)
yntstof – imfstuf (di)
ynvalide – > handikapt
ynwenner – inbooger (di)
yochert – joogurt (di)
yrritant – kiif, ärgerlik
yrritearje – ärgere (rtw), arie (rtw)
ysbaarlik – > ôfgryslik
it (lidwurd) – 1. foar manlike wurden: di, e; foar froulike wurden: jü, e; foar ûnsidige wurden: dåt, et; 2. (dat is) ~ bêste, moaiste, …: (dåt as) am beesten, am moisten, …
it (pers. foarnamw.) – dåt, et
Italië – Itaalien
Italjaan – Itaaljeener (di)
Italjaansk – itaaljeenisch
ite – ääse [eet, ätj, in]
iten – ääse (dåt)
itensiede – kooge (rtw)
itensiederspanne – krooge (di)
iterspanne – taler (dåt/di)
iver – iiwer (di), fliitj (di)
iverich – iiwri, fliitji
ivich – eewi
izich – isi
ja – joo, jåå
jaan – düünj [dou; dääst; deet, däi; däin, dänj – douen]; ~ oan: düünj (tu)
jaar – jåder (dåt)
jacht – 1. it jeien: jåcht (jü) 2. boat: jåcht (dåt)
jachtich – mooti
jachtsje – jååge (rtw)
jachtweide – schånkdörnsch (di)
jager – jääger (di)
jaloersk – > oergeunstich
jannewaris – januaar (di)
jarre – ääl (dåt)
jas – jåk (jü); grutte manljus~: ruuntje (di)
jawol – duch
jawurd – joouurd (dåt)
jefte – goowe (di)
jeie – jååge (rtw)
jenever – korn (dåt)
jerke – uurder (di)
jern – gjarn (dåt)
jeugd – jööged (jü)
jicht – putegråå (dåt)
jier – iir (dåt, da iirnge); twa, trije, … ~: tou, trii, … iir; ferline ~: leest iir; earferline ~: fare iir; dit ~: jarling; takom ~: näist iir
jierrich – bedeeget
jild – giilj (dåt)
jildautomaat – giiljautomååt (dåt)
jilde – 1. jildich wêze: jüle (rtw) 2. kostje: jüle (rtw), kooste (rtw)
jildkistje – schatul (dåt)
jildpong – giiljpung (di)
jim (bes. foarnamw.) – jarnge
jim (pers. foarnamw.) – jam
jirpel – > rjappel
jiske – eesch (jü)
jiskefet – ouffåloomer (di)
jiskelân – deponii (jü)
jiskepantsje – eeschenbächer (di)
jitte – giitje [güt, güütj, gin]
jittik – ätj (dåt)
joad – jööse (di)
joadsk – jöösisch
jo (bes. foarnamw.) – foar ientallige manlike wurden: dan, jou; foar froulike, ûnsidige en meartallige wurden: din, jou (de foarm jou wurdt komselden brûkt)
jo (pers. foarnamw.) – as ûnderwerp: dü, ee; oars: de, jou (de foarmen ee en jou wurde komselden brûkt)
joelje – schråålere (rtw)
joetse – wüwe (rtw), påpe (rtw), miike (rtw), rase (rtw)
jok – juk (dåt)
jok- – > jûk-
jong (eigenskipsw.) – jung
jong (haadw.) – jung (dåt) (de kat is mei ~en: e kåt as ma junge)
jonge – dräng (di)
jongerein – jööged (jü)
jongereinsintrum – jöögedsäntrum (dåt)
jongereinwurk – jöögedårbe (dåt)
jongereinwurker – jöögedkonsulänt (di)
jongfeint – gååst (di), jungkjarl (di), jungmoon (di)
jongfaam – jümfer (jü)
jongkearel – > jongfeint
jubileum – jubileeum (dåt)
jûchheie – schråålere (rtw)
juffrou – 1. juffer: jümfer (jü) 2. ûnderwizeres: schöljmäisterin (jü)
jûkje – jööke (rtw), bite [bat, biitj, ban]
jûkte – jöök (di), batj (di)
july – juuli (di)
jûn (byw.) – eeling
jûn (haadw.) – een (di); fan ‘e ~: eeling
juny – juuni (di)
jûns – am eenmen
jûnsiten – nåchtert (di)
jûnsskimer – eenhärnge (di)
jûpe – klaid (då)
jurk – > jûpe
just – 1. krekt: > krekt 2. rjochtfeardich: rucht, ruchtfjardi
juster – änjörsne
justerjûn – änteene
justermiddei – änjörsne di eeftermadi
justermoarn – änjörsne formadi, änjörsne di mjarn
jutesek – juuteseek (di)
kaai – 1. ark om slot te iepenjen: koie (di) 2. oanlisplak: kai (di)
kaaisgat – koieluch (dåt)
kaak – kjause (di), tjause (di)
kaam – köm (di); in ~ krije: bloone (rtw)
kaart – koord (jü); plattegrûn: koord (jü), ploon (di)
kabine – kabiine (jü)
kabouter – klabooter (di), klabootermoon (di)
kachel – kåchelng (di)
kado – goowe (di)
kaft – 1. sêft: amsliik (di) 2. hurd: amsliik (di), palemant (dåt)
kaktus – kaktus (di, da kakteee)
kâld – kölj [koul]
kâldsk – kuleri; ~ wêze: friise [früst, früüs, frääsen]
kalinder – kaländer (di)
kalkoen – kalkuun (di), kalekuut (di)
kalm – roui
kalmearje – berouie (rtw)
kalmte – rou (jü)
kalory – kalorii (jü)
kalsium – kalsiuum (dåt)
kamera – kaamera (jü)
kamiel – kameel (dåt)
kammeraat – waane (di), måker (di), kamerood (di)
kamp – looger (dåt); ~ke lân: fälj (dåt)
kampeare – talte (rtw)
kampearplak – taltplåts (dåt)
kanaal – kanool (di)
kandidaat – kandidoot (di)
kanker – kreefte (di)
kâns – kånt (jü), schangse (jü)
kânsel – > preekstoel
kant – kånt (di), sid (jü); oever ek: eege (di), wål (di); dy ~ út (fuort) gean: oufstää gunge (ûtw); oan de Grinzer ~: aw e Grinzer kånt
kantoar – kantoor (dåt)
kap – kåp (jü); motorkap: hul (jü)
kape – kåp (jü)
kapitaal – kapitool (dåt)
kapitein – > kaptein
kaptein – kåptain (di)
kar – wool (jü)
karantêne – karantään (jü)
karbrief – statuute (da)
karjêre – karjäär (jü)
karre – koor (jü), woin (di)
kas – 1. kast: > kast 2. jildkas: kas (jü) 3. broeikas: driwhüs (dåt, da driwhüsinge)
kasjêre – kasiirerin (jü)
kassa – kas (jü)
kassettebân – toonbiinj (di)
kassetterekorder – kasätenrekorder (di)
kast – schååp (dåt, da schååwe)
kastanje – kastandel (jü)
kastdoar – schååpedöör (jü)
kastlein – krouer (di), wjart (di)
kastleinske – krouerewüf (jü/dåt)
kat – kåt (jü)
kater – hoorbüüdel (di)
katoen – > ketoen
katolyk – katoulsch
kattepûl – katepult (dåt)
kauje – > kôgje
kazemat – bunker (di)
keal (eigenskipsw.) – kåål
keal (haadw.) – kuulew (dåt, da kuulwe)
keamer – dörnsch (di)
keapje – kuupe [kååft, kååft, kååft]
kear – 1. kier: > kier 2. reis: tooch (dåt/di, da tooche/tunge); alle ~en: arks tooch
keare – kiire (rtw), wiinje [wånt, wånd, wånd]
kearel – kjarl (di, da kjarls)
keareleftich – manåchti
kears – tuulijåcht (dåt), striinjåcht (dåt)
kearsestanner – jåchtestönjer (di)
keat – lånk (dåt)
keatling – > keatting
keatting – 1. sieraad: kääd (jü), keet (jü) 2. sterk ~: lånk (dåt)
kedize – > harsenskraabje
kefert – kuwärt (dåt)
kegel – käägel (di); ~ fan ‘e drank: stüüwer (di)
kegelbaan – käägelboon (jü)
kegelje – käägele (rtw)
kein – käim –
kelder – tjooler (di), tjuler (di)
kening – kining (di)
keninginne – kiningin (jü)
keninkryk – kiningrik (dåt)
kenne – kåne (rtw)
kennis – 1. witnis: waasen (dåt) 2. goekunde: bekånde (di)
kenteken – kåntiiken (dåt)
kerbûstich – djüsi
kerf – schurk (dåt)
kerrel – kjarl (jü/dåt)
kers – kasebai (jü)
kertier – fiirngstün (jü), fiirdingstün (jü); yn kloktiden: fiirding (~ oer trijen: fiirding ouer trii); trije ~: triifiirdingstün (jü)
kervje – twite [twat, twiitj, twan]
kessen – sier- of stoel~: häigen (dåt); holle~: dümpet (di); fêst ~ op meubelstik: pulster (dåt) – –
kessensloop – sluup (dåt)
ketoen – buumul (dåt), katuun (dåt); jin ~ hâlde: ham tubääghüülje (ûtw)
ketting – > keatting
keuken – köögen (di)
keunst – kunst (jü)
keunstner – künstler (di)
kezyn – rååme (di)
kibje – ham strääwe (rtw)
kidelich – kili
kidelje – kile (rtw)
kiel – stråås (jü)
Kiel – Kil
kier – 1. oanstean fan doar of rút: split (di) 2. skreef, naad: rits (di) 3. skieding yn it hier: schiising (jü), iis (di)
kies – käise (di)
kiesdistrikt – woolkris (di)
kieze – kiise (rtw)
kiezzich – gnäri, taasi
kikkert – 1. bist: foosch (di/jü) 2. nakje: kräkj (di, da kräke)
kyl – keel (di)
kilometer – kilomeeter (jü)
kim – > kjim
kin – kan (dåt)
kinne – koone [koon, köö; köön; kööt]
kyp – > hin
kiste – kasten (di); deakiste: kast (jü)
kitel- – > kidel-
kjel – fuuch (fuugere, fuuchst), trung; minder slim: unglik, trunglik
kjeld – kule (di); ~ skypje: ham ferkäile (rtw)
kjers – > kers
kjetting – > keatting
kjim – kiming (di)
kjimme – reese (rtw)
klaai – kloi (di)
klaaie – kluuse (rtw)
klaaiïngsstik – klüüs (dåt, da kluuse)
klaaikeamer – kluusedörnsch (di)
klacht – klåcht (jü)
kladde – > pûde
kladpapier – klådpapiir (dåt)
klaksonnearje – huupe (rtw)
klam – klåm (jü)
klamje – klåme (rtw)
klammerke – klåmer (di)
klank – klång (di)
klap – sliik (di)
klappe – 1. klapperje: > klapperje 2. slaan: > slaan 3. applaudisearje: klape (rtw)
klapperje – klapere (rtw), schraingle (rtw)
klas – klas (di/jü)
klasse – > klas
klatterje – klamere (rtw)
klauwe (haadw.) – > klauwer
klauwe (tiidw.) – 1. mei de hân: kratse (rtw) 2. mei túnark: rååge (rtw), reewe (rtw)
klauwer – rååg (jü), riw (jü), reew (jü)
klean – kluuse (da)
kleankast – kluuseschååp (dåt, da kluseschååwe)
kleanmakker – schrüüdjer (di)
kleansaak – kluuselooden (di)
klear – 1. dien: klåår 2. ree: klåår, radi, räi, paroot 3. helder, skjin: klåår 4. helder, ljocht: hal 4. klearebare: > klearebare
klearebare – riin
klearje – klååre (rtw), schååfe (rtw), oufsnåpe (rtw)
klearmeitsje – klåårmååge, tumååge (rtw); de tafel ~: e scheew dake (rtw), e scheew awdreege (ûtw)
kleaster – klooster (dåt)
kleau – splaas (di), split (di)
kleaune – tjouling (dåt)
kleaunje – > wine
kleauwe – kliiwe (rtw)
kleed – 1. flierkleed: täpich (di), teeledääken (dåt) 2. gerdyn: gardiin (jü), forhång (di) 3. mantel: måntel (di)
kleie – klååge (rtw), lamentiire (rtw)
kleierich – beklååglik
kleur – klöör (jü), blai (dåt)
kleurich – bröket
kleuter – > beuker
kleve – > klibje
klibberich – klaawi
klibje – klaawe (rtw)
klieme – 1. knetsje: kneese [kneet/kneeset, knätj/kneesed, knin] 2. smarre: smeere [smjart, smjard, smjard] 3. kleie: > kleie
kliemsk – 1. klibberich: klaawi 2. al te oansjitsk: awdränglik 3. switterich: swiitji 4. oerdreaune freonlik: slöömi
klimme – kliwe [klaft, klääw, kläwen], klamere (rtw)
klinke – klänge [klångt, klångd, klångd]
klinkert – klainker (di)
klinte – bölj (dåt, da boule), koot (jü), kabüüs (dåt)
klisjee – klischee (dåt)
kliuwe – > klimme
kloek – 1. sunich: sööni 2. tûk: > tûk 3. iverich: > iverich
kloet – klötj (di), klötjstook (di)
klok – klook (jü)
klomje – friise [früst, früüs, frääsen]
klomp – 1. houten skoech: kluts (di) 2. bonke: klump (di), bunke (di)
klomsk – kuleri
klongel – hanspeeter (di), tufel (di)
klopje – kloope (rtw), bööge (rtw), puche (rtw)
klotske – kalot (jü), hul (jü)
knal (haadw.) – knal (di)
knal! (útrop) – klabauts!, rums!
knalle – platse (rtw), plåtse (rtw)
kneppel – kneepel (di)
knetsje – kneese [kneet/kneeset, knätj/kneesed, knin]
knibbel – knäibling (di)
knibbelje – knäible (rtw)
knier – scharniir (dåt), häng (jü)
knikke – nake (rtw)
knikkerje – liik spaale (rtw)
knikkert – malmer (di), mulmar (di), marmel (di); ~ op ‘e kant: knååp
knyn – kaniinken (dåt), kanikel (dåt)
knipe (haadw.) – yn ‘e ~: önj e knipe, önj e klåm, önj e nårke
knipe (tiidw.) – knipe [knåpt, kniip, knim]
kniper – klåm (jü)
knippe – 1. mei skjirre wurkje: klape (rtw) 2. lûd meitsje mei tomme enwiisfinger: knapse (rtw)
knipperje – blainke (rtw), plainke (rtw)
knipperke – in ~ dwaan: madistün mååge (rtw)
knipperljocht – blainkjåcht (dåt); fan auto: blainker (di)
knyptange – noopetung (jü), neepetung (jü)
knoeie – 1. mishannelje: > mishannelje 2. jin ~: ham ferknuie (rtw) 3. stikken meitsje: knuie (rtw) 4. sear dwaan: fersiire (rtw); de hân ~: ham fergripe (ûtw)
knoffelderij – mjukserai (jü)
knoffelje – 1. muoisum rinne: stjortle 2. falle: snuble (rtw) 3. ûnhandich dwaan: gainkele (rtw)
knokkel – knäile (di)
knoop – knoop (di)
knoopje – knoope (rtw), kneete (rtw)
knop – knoop (di)
knotsje – knoope (rtw), kneete (rtw)
knûkelje – wreemple (rtw)
ko – kü (jü, da kee)
koade – koode (di)
koaitsje – > itensiede
koal – 1. griente: küülj (di) 2. branje: koole (da) 3. apekoal: > apekoal
koar – schungfloose (di)
koarde – snåår (jü)
koarje – spaie (rtw)
koark – 1. flessesluting: prub (di) 2. materiaal: kork (dåt)
koarkelûker – prubetraker (di)
koarn – beer (di)
koart – kort; as karaktertrek: fus; jinsels te ~ dwaan: ham åltu nai kaame (ûtw)
koarting – rabat (di)
koartom – > koartsein
koarts – fiiber (di)
koartsein – kortüt
koartsje – dilscheere (rtw)
kodearje – kodiire (rtw), ferslöötele (rtw)
koeke – kååg (jü/dåt)
koekje – käks (di)
koekoek – kuukuuk (di)
koekút – > koekoek
koel – käili, kööli
koer – korw (di)
koffer – kufer (di)
kofferbak – kuferrüm (dåt, da kuferrööme)
kofje – kafe (di)
kofjefilter – kafefilter (di)
kofjegrom – grums (dåt), kafetjuk (dåt), schrumel (dåt)
kofjepot – kafeput (di)
kofjesetapparaat – kafemaschiin (jü)
kofjetsjettel – schrumelsil (di)
kôgje – kaue (rtw)
kok – kook (di)
kôkje – > itensiede
kokkin – kööksch (jü)
kolk – 1. rioelputsje: gully (di) 2. draaiing yn it wetter: wååderküüsel (di)
kolkslid – kanooldakel (di)
kolleezje – 1. les yn it heger ûnderwiis: seminaar (dåt) 2. groep minsken mei beskate taak: koleegium (dåt)
kollega – koleege (di)
kollekte – soomling (jü)
kombof – kabüüs (dåt)
komeedzje – kameedi (dåt)
komfort – meek (dåt)
komkommer – ågork (dåt)
kommandearje – kumandiire (rtw)
kommandeur – kumandöör (di)
kommando – kumando (dåt)
komme – kaame [kamt, köm, kiimen]
kommendeweis – op ~ wêze: beforstönje (ûtw), ham tuhuupebroue (rtw)
kommer – kumer (di)
kommersjeel – komersjäl
kommissaris – > komsaris
kompaan – kumpoon (di)
kompas – kumpas (di)
kompetint – kompetänt
kompjûter – kompjuuter (di)
komsaris – kumesar (di)
komselden – > selden
konflikt – konflikt (di)
kongres – kongräs (di)
konjak – kunjak (di)
konklúzje – konklusjoon (jü)
konkurrinsje – konkuränts (di)
konsintraasje – konsäntratsjoon (jü)
konsintraasjekamp – konsäntratsjoonslooger (dåt)
konsintrearje – konsäntriire (rtw)
kont – ääderiinje (dåt), huul (dåt)
kontakt – kontakt (di)
kontant – båår
kop – 1. holle: hood (dåt); oer de ~ sjen: ouersiinj (ûtw); koart foar de ~: fus; oer de ~ gean (ek fig.): kapaister gunge (ûtw) 2. beker: kop (dåt), tas (jü)
kopy – kopii (jü)
kopiearapparaat – kopiirer (di)
kopiearje – kopiire (rtw)
kopke – kopken (dåt)
kostber – koostboor
kosten – koostinge (da); de totale ~: schåt än måt
kostje – kooste (rtw), jüle (rtw)
kostlik – koostlik
kouwe – böör (dåt)
kowefleis – nüütjeflååsch (dåt)
kraaie – kraie (rtw)
kraal – kral (jü)
kraan – hoonke (di)
krampeftich – ferkråmped
krante – blees (dåt)
kranteman – bleesemoon (di, da bleesemååns)
krap – knååp
krat – kasten (di)
kream – 1. diske: buude (jü) 2. bernjen: ferliisen (dåt), tuleeden (dåt), sulmen (dåt); yn >e ~ moatte: önjt sulmebeed schale (ûtw)
kreambêd – sulmebeed (dåt)
kreamfrou – 1. kreamheinster: båårmooder (jü) 2. oankommende mem: sulmewüf (jü, da sulmewüste)
kreamheinster – båårmooder (jü)
kreas – 1. netsjes: lisi, snüüs, jüst 2. moai: moi, smuk; jin ~ meitsje: ham ütflaie (rtw)
kreatuer – kreatör (jü)
kredyt – krediit (di)
kreet – > gjalp
krêft – kreeft (jü)
krêftich – kreefti
krekt – 1. korrekt: rucht, richti; 2. akkuraat: akeroot 3. saniis: jüst 4. eksakt: äiwen; 5. mei in sekuer aard: nöögen 6. punktueel: punktlik 7. op it nipperke: nip, nau, jüst; ~, sa is dat!: Jüst!
krepearje – krepiire (rtw)
kret – > krat
kribelich – fan hânskrift: njaki
krie – krååge (di)
krieze – knaase (rtw)
kriich – 1. piid, fizekree: knöös (dåt), knööf (dåt), bedrif (då), driw (di) 2. oarloch: krich (di) 3. striid, wedstryd: weedstrid (di)
krije – füünj [fou, füng, füngen – fouen]; pakke: foote (rtw), fååse (rtw)
krikeintsje – kräkånert (jü)
kriminaliteit – kriminalitäät (jü)
krimineel (eigenskipsw.) – kriminäl
krimineel (haadw.) – ferbreeger (di)
krimmenikus! – doiner! haueha!
krimpe – schrumpe [schrumpet, schrump, schrumpen]
kring – 1. kadaver: kadååwer (di) 2. skelwurd: hün (di), huul (dåt) 3. rûnte: > rûnte
kringe – kränge [krångt, krångd, krångd], dränge [drångt, drångd, drångd]
krinke – krainke (rtw)
krint – karint (jü)
krintebôle – karintebrüüdj (dåt)
krystbeam – jülbuum (di), jülebuum (di)
kristen – krast (di)
kristendom – krastenduum (dåt)
krystfeest – jülfiir (jü)
kristlik – krastlik
krystman – de ~: känken
krysttyd – jül (di)
kryt – krit (dåt)
krite (haadw.) – 1. regio: kris (di) 2. omkrite: amjeewing (jü), trinambai (dåt) 3. feriening: foriining (jü)
krite (tiidw.) – schriile (rtw), biiljke (rtw), småådere (rtw)
krytsje – kritstift (di)
kroade – bude (di); mjuks~: mjukskoor (jü)
kroan – kröön (jü)
kroane – grääne (rtw), stääne (rtw)
kroanje – krööne (rtw)
kroech – kröif (di), krouf (di); nei de ~: tu kröifs, tu kroufs
kroechbaas – krouer (di)
krôkje – reebe (rtw)
krol – kril (jü), look (jü)
krom (eigenskipsw.) – krüm; tige ~: nüügenbuchti
krom (haadw.) – > krommel
krommel – krööme (di)
kromming – krüming (jü)
krûdenier – 1. winkel: kriimerlooden (di) 2. eigner fan sa’n winkel: kriimer (di)
krûdnagel – nilken (jü)
kruk – 1. stoel sûnder bekling: hoker (di) 2. rinstôk: krak (jü)
krukje – schåmel (di)
krûpe – kriipe [krüpt, kruup, krim]
krupsje – krångd (dåt), seecht (di), süük (jü), süükdoom (dåt)
krús – krüs (dåt)
kruse – krüse (rtw)
kûgel – kuugel (di)
kuier – koier (di)
kuierje – spånke (rtw), koiere (rtw)
kul – stjart (di), paser (di), pile (di)
kûle – kööl (jü)
kultuer – kultuur (jü)
kultureel – kulturäl
kunde – bekåndschap (jü); yn ‘e ~ komme: kåneliire (rtw); persoan dy’t men ken: bekånde (di)
kuolkast – käilschååp (dåt, da käilschååwe)
kûplet – fjarsch (dåt)
kursus – kurs (di), kursus (di, da kurse)
kust – küst (jü), kånt (di); see~: siikånt (di)
kut – miik (jü), puus (jü)
kût – 1. spierbondel fan ûnderskonk: tjukbiinj (dåt, da tjukbiine) 2. fiske-aikes: lödj (dåt)
kûtsjitte – lödje (rtw)
kwabze – klåks (di)
kwaliteit – kwalitäät (jü)
kwark – > brokken
kwart – > fearn
kwartaal – kwartåål (dåt)
kwast – kwåst (di)
kwea (eigenskipsw.) – hiinj, måål; nim my net ~ ôf: önjtschüliing
kwea (haadw.) – hiinj (dåt), ärj (dåt)
kweakje – kwaake (rtw)
kwelder – ütlönj (dåt)
kwelts – hålt
kwytreitsje – slite [slat, sliitj, slan]
kwits – klåks (di)
kwytwurde – schüwe [schüft, schuuf, schääwen], lüüswårde [wårt, wörd, wörden]
laach – 1. oerflak dat oeral sawat like tsjok is: låch (dåt) 2. famylje: frünschap (jü/dåt)
laad – schüf (dåt, da schüwinge)
laam – löm (dåt)
lade – leese [leeset, löis, lääsen]
lading – lees (dåt, da lääse)
laits – 1. skatterjen: lååken (dåt) 2. glimk: smeel (jü)
laitsje – lååke (rtw)
lak – låk (dåt)
lam – loom, hålt
lamellen – lamäle (da)
lampe – låmp (dåt)
lân – lönj (dåt)
lânbou – loonwirtschap (jü)
lânferhúzje – ütwanere (rtw)
lang – lung (långer, långst)
langje – > ferlangje
langpoat – mag (jü)
langskonk – > langpoat
langstme – längen (dåt)
lâns – långs (kin as preposysje brûkt wurde – by de dyk ~: långs e wäi)
lânskip – loonschap (jü)
lânslju – loonsmååns (da)
lânsman – loonsmoon (di, da loonsmååns)
lânsrinne – långsspånke (rtw)
lantearne – jåchter (di)
lape – klüt (di)
lapke – foar it ~ hâlde: harinleede [läit harin, läid harin, harinläid]
laserstriel – laserstrool (di)
latte – lååt (jü)
lawine – lawiine (jü)
lea – 1. liif: > liif 2. lidden: > lid
lead – blii (dåt)
leaf – liif [liiw] (liiwer, liifst)
leafde – liiwde (di/jü)
leafhawwer – waane (di), fründ (di)
leagen – läägen (di, da läägne)
lean – lüünj (dåt)
leanje – luune (rtw), lööne (rtw)
lear – 1. bewurke bisthûd: lääder (dåt) 2. oplieding, teory: liir (jü)
learaar – liirer (di); ~ Frysk: fraschliirer (di)
learboek – liirbök (dåt)
leare – liire (rtw)
lears – stäiwel (di, da stäiwle)
leauwe (tiidw.) – liiwe (rtw)
leauwe (haadw.) – luuwe (di)
leauwich – religjöös
leavje – 1. hâlde fan: liiwheewe (ûtw) 2. streakje: > streakje
lêch – by fûgels: leeg (dåt), leed (dåt); by oare bisten: > liifmoer
ledder – > ljedder
leech – 1. net fol: lääsi 2. net heech: läich (laiger, läichst)
Leechlânsk – läichlönjsch
leechromje – lääsi mååge (rtw)
leechte – 1. it net fol wêzen: lääsihäid (jü) 2. it net heech wêzen; läichde (di)
leechwetter – läichwååder (dåt)
leeftyd – åler (dåt)
leegje – lääsie (rtw)
lef (eigenskipsw.) – 1. sûnder moed: fiich 2. sûnder sâlt: bäisch
lef (haadw.) – > fizekree
leger – armee (jü)
leider – > ljedder
leie – lai (dåt)
lek – lak
lekje – masåchte (rtw)
lekke – lake (rtw)
lekken – looken (dåt, da lookne)
lekker – läker
leksum – it ~ opsein krije: en stüüwer füünj (ûtw)
lemieren – deeringe (di), fordäi (di, da fordeege)
lep – schüfel (di), schoul (jü)
leppel – schiis (jü, da schiisinge)
les – 1. oefening, haadstik yn lesboek ensfh.: laks (di/dåt) 2. lesoere: unerruchtsstün (jü); Deenske ~: dånschunerrucht (di); les yn wiskunde: mateunerrucht (di)
lesoere – unerruchtsstün (jü)
lesroaster – stüneploon (di)
lêst (eigenskipsw.) – leest
lêst (haadw.) – 1. lijen, argewaasje: lååst (jü); ~ hawwe fan: lååst heewe ma; 2. lading: lees (dåt, da lääse); 3. pine: wårk (di) (~ fan ‘ e mage: lifwårk (di)) 4. ein: leest (dåt); op ’t ~: tuleest, äntlik
lestich – prousi; geastlike ynpanning fergjend: swåår
lestichfalle – stiire (rtw); yn seksuele sin: önjgreewe [greeft önj, grouf/gröif önj, önjgrääwen]
let – lääs
letter (eigenskipsw.) – lääder
letter (haadw.) – bökstääw (di, da bökstääwinge)
letterlik – böksteewlik, uurdlik
leuk – > aardich
leuning – > lining
leven – 1. lawaai: lääwent (dåt), schrumel (dåt), läis (dåt), kaläis (di), kajööl (dåt) 2. libben: > libben
lever – liwer (jü)
leverje – lääwere (rtw)
leverwoarst – liwerbiinj (di)
leviten – de ~ lêze: e wåcht önjseede (ûtw)
lewant – uuch (dåt)
lêze – leese [leest, löis, lääsen]
lêzing – fordreeging (jü)
libben (eigenskipsw.) – 1. net dea: laawend 2. aktyf: laben, lääwenti
libben (haadw.) – laawen (dåt)
libbenswize – laawenswise (di)
libje – laawe (rtw)
licht – 1. net swier: lacht 2. faaks: flicht 3. sachs: såcht
lid – 1. deksel: dakel (di), lad (dåt) 2. drager fan in lidmaatskip: lasmoot (di) 3. earm of skonk: las (dåt, da laase) 4. diel fan in kêst: apträäs (di) 5. kul: > kul 6. eachslid: lad (dåt) 7. draaipunt fan bonken: las (dåt, da laase), laink (dåt)
lidwurd – slachtuurd (dåt), artiikel (di)
liede – 1. it foartou nimme: liidje (rtw); foar foarsitte ek: lainke (rtw) 2. bombamje: raingle (rtw), rainge [raingt, raingd, raingd]
lien – liin (jü)
liene – liine [liinjt, liinjd, liinjd]
liening – deerleen (dåt)
liet – sung (di), liid (dåt, da liidere), stuk (dåt, da stöögne)
liif – 1. lichem: lif (dåt), kroop (di) 2. bûk: lif (dåt), bük (di), rûch of gekjeierich ek wol: bale (di) 3. liifmoer: > liifmoer
liifmoer – muder (jü)
lij – lai
lije – lise [last, liis, laasen]
lijen – laiden (dåt), kumer (di); mei lijen: knååpenooch (amper); ma möite (mei muoite)
lijerij – kumer (di)
lijte – laie (di), yn ‘e ~: schööli
lyk (byw.) – lik (hy stie ~ foar my: hi stöö lik for me)
lyk (eigenskipsw.) – 1. gelyk > gelyk 2. inoar neat mear skuldich: fit, kwit
lyk (haadw.) – lik (dåt); út >e liken: riin fernjakt
lykas – as; krekt ~: äiwen as
like – like (like grut, like âld: like grut, like üülj)
likefolle – likefoole; ien tûtmem: likefoole, eenerlai, såchtetseelew, egool
likernôch – amenbai, ambai, amentränt, ungefäär
lykje – like (rtw); ~ op: like; dat liket nearne nei: dåt liket nargens eefter, sa ’t it liket: äämboor
lykwein – likwoin (di)
lykwols – likes, likewälj
lilk – 1. lulk: måål 2. ûnsjoch: > ûnsjoch
lilkens – måålhäid (jü)
lym – lim (dåt), klaaw (dåt), klaawens (dåt), klaster (di)
limoer – > liifmoer
lims – schårp (dåt)
line – 1. streek: schrååw (jü), straag (di), liinje (di) 2. tou: liin (ju); oan >e ~ (fan bisten): önj e håcht 3. linebeam: > linebeam
lineaal – lineåål (dåt)
linebeam – lan (jü)
lingte – laingde (di)
linich – laani, smiisi
lining – laan (jü)
links – > lofts
linnen – lanen
lins – 1. skoft, pauze: lans (di) 2. optysk ynstrumint: linse (jü)
lipkje – flåbe (rtw)
lippe – lape (di)
list – 1. rige fan gegevens: list (jü) 2. tûke oplossing: list (jü), last (jü) 3. râne: rååme (di)
listich – lasti
liter – liiter (di)
literatuer – literatuur (jü)
literêr – literaarisch
lyts – latj
lytsachtsje – masåchte (rtw)
lytsachtsjend – manåchti
lytsjild – latjgiilj (dåt)
litte – lätje [lätj, leet, leet]
liuw – lau (di), lööw (di); wyfke-~: jülau (jü)
lizze – 1. yn lizzende tastân wêze: lade [lait, läi, läin] 2. yn lizzende tastân bringe: leede [läit, läid, läid]
ljedder – låder (di/jü)
ljerre – > ljedder
ljip – liip (jü)
ljocht (eigenskipsw.) – jåcht, hal
ljocht (haadw.) – jåcht (dåt); foar it ~ helje: forn däi bränge (ûtw)
ljochtblau – jåchtween
ljochtgiel – jåchtgööl
ljochthierrich – jåchthäärt
ljochtknopke – jåchtschålter (di)
ljochtread – jåchtrüüdj
ljochtsje – jåchte (rtw)
ljurk – loosch (jü)
loai – > lui
loarte – lort (di)
lobje – ütscheere [skjart üt, skjard üt, ütskjard]
lodde – > lep
loegje – loue (rtw)
loer – op ‘e ~ lizze: aw e lör lade (ûtw)
loere – löre (rtw)
lof – loof (dåt)
loft – luft (jü)
lofter – leeft
lofts – leefts
lôge – looge (di), loowe (di)
lôgje – looge (rtw), wooge (rtw)
lok – luk (dåt)
loket – schålter (di)
lokje (haadw.) – straier (di)
lokje (tiidw.) – looke (rtw)
lokke – > slagje
lokkich – luklik
lolly – lutscher (di)
lomp – ünnoosel
lomperik – klunjer (di), tufel (di)
long – lung (jü), lüngel (jü)
longerje – ~ op: gluupsch weese (ûtw) aw
lont – lunt (jü)
loopsk – lödjsch
loovje – loowe (rtw)
los – lüüs
losgean – lüüsgunge (ûtw)
losmeitsje – liise (rtw)
losskuorre – oufriwe [raft ouf, riif ouf, oufraawen]
loswrikke – apwriike (rtw)
lot – 1. lotterijbriefke: loos (dåt) 2. lotsbestimming: loos (dåt), schaksool (dåt)
lotsje – loose (rtw)
lucht – 1. rook: stiirm (di), loowe (di) 2. gasmingsel: lucht (jü)
luchtich – luchti, lufti
lûd (eigenskipsw.) – lüd, grutem, huuch (huugere, huuchst)
lûd (haadw.) – 1. gelûd: lüd (di), luud (di) 2. stim: rees (dåt), steem (jü) 3. leven: geroisch (dåt), lääwent (dåt) 4. fokaal: wokool (di)
lûddimper – schåldåmper (di)
lûdsbân – toonbiinj (dåt)
lûdsprekker – lüdspreeger (di)
luftich – > luchtich
lui – loi
luilak – loiwams (di), driwer (di)
luitenant – löitnant (di)
lûk – 1. beweegber houten paniel: lök (dåt) 2 trekje fan sigaret ensfh.: tooch (di)
lûke – tiinj [tii; tjuchst; tjucht; tiie, tuuch, täägen – tiien]
lúksafleks – lamäle (da)
lúkse – meek (dåt)
lúksueus – luksuriöös
lulk – > lilk
luorkje – löre (rtw)
lúsjefers – strikplook (di)
lúsjefersdoaske – strikplookeesch (jü)
lústerje – 1. prate sûnder stim: piswise (rtw) 2. harkje: harke (rtw), tuhiire (rtw) 3. om sizzen jaan: lüstere (rtw)
maagd – > faam
maaie – moi (di)
maaitiid – > maitiid
maart – märts (di)
maat – 1. freon: waane (di), måker (di), kamerood (di) 2. mjitte: > mjitte
maatregel – mätj (dåt) (wy moatte ~s nimme: we mönje mätje naame)
macht – måcht (jü)
machtich – 1. yn it besit fan macht: måchti 2. mei in protte dingen/minsken: maning
mage – mååge (rtw)
maitiid – uurs (di); by ’t ~: am uursem
maits – mååsch (jü); sa wurch as in ~: sü trååt as en stiinj
mak – > nuet
makelder – maakler (di)
makker – måker (di)
maklik – iinjfåch, lacht
mâl – 1. gek: dääsi 2. ~ wêze mei: måål/luklik weese ma 3. oerdreaun: ouerdraawen, dul; net sa ~ asjeblyft: ai sü dul, weesegödj
maleur – malöör (dåt)
man – moon (mååns)
mangel – måndel (jü)
manier – maniir (jü), wise (di); op ‘e ien of oare ~: irgendhü
mank (eigenskipsw.) – hålt
mank (ferhâldingsw.) – made
mankearje – 1. ûntbrekke: månkeniire (rtw) 2. mis wêze: lüüs weese (ûtw)
mankelyk – luum
manlik – moonlik; grammatikaal: hislacht (dåt)
manlju – kjarls (da), mååns (da)
manljusfyts – kjarlsfiilj (då, da kjarlsfiile)
manljushúske – kjarlshüüschen (dåt)
manmachtich – masenåchti
manoeuvrearje – manöwriire (rtw)
manselheech – kjarlshuuch
manskip – 1. soldaat, matroas ensfh.: moon (di, da mååns) 2. bemanning: moonschap (jü)
mantsje – måntje (di)
map – map (jü)
mar (bynw.) – ouers (ik wist it, ~ ik sei neat: ik wust et, ouers ik sää niks)
mar (byw.) – 1. allinnich ~: (mån) bloot; toe ~!: mån tu!
mar (haadw.) – siie (di)
mark – mårk (jü)
mars – 1. marsjearmuzyk: marsch (di) 2. planeet: Mars
marsjearje – marschiire (rtw)
martelje – mårtle (rtw)
marter – moor (dåt)
masine – maschiin (jü)
masker – schrabilken (dåt)
massa – mase (jü)
master – mäister (di)
matearje – 1. stof: mateeri (dåt) 2. otter: mateeri (dåt), eeder (dåt)
matte – måt (jü)
meager – määger
mealle – grüne [grünt, grün/gründ, grünen]
meander – mädjer (di); de grutte ~: di düüs, di skjarder
meane – mädje (rtw); fan gers en nôt: haue (rtw)
meanmasine – hauer (di), haumaschiin (jü); lytse ~ foar yn de tún: rååsenhauer (di)
mear – mör
mearderheid – mörhäid (jü)
mearderjierrich – mündi
mearke – ääwentüür (dåt), tääl (dåt)
meartal – 1. pluralis: mörtål (jü) 2. mearderheid: mörhäid (jü)
meartalich – mörspräki, mörspräklik
meartaligens – mörspräkihäid, mörspräklikhäid
meast – mååst
meastal – mååstens
meastentiids – > meastal
media – meedie (da)
medikamint – medikamänt (dåt)
medikus – meediker (di)
medisyn – meeditsiin (dåt)
mei – ma
meidiele – madiile [diiljt, diiljd, diiljd]
meidieling – boose (di), tising (jü), madiiling (jü)
meidwaan – mamååge (rtw)
meie – 1. tastimming ha: mötje [mötj; möist; mötj; mönje, muurst, muurst] 2. aardich/noflik/lekker/… fine: mooge [mäi; määst; mäi, måå; måån, mååt]; der wol oer ~: deer hål ouer weese mooge; lije ~: lise mooge
meifieling – mafäilen (dåt)
meiinoar – maenouder, tuhuupe
meijaan – madüünj (ûtw)
meikoarten – > ynkoarten
meikomme – makaame (ûtw)
meikrije – mafüünj (ûtw)
meilêze – maleese (ûtw)
meilijen – malisen (dåt)
meimeitsje – mamååge (rtw), belaawe (rtw)
meinimme – manaame (ûtw)
meiride – mafääre (ûtw)
meirinne – maluupe (ûtw)
meitsje – mååge (rtw)
mekoar – > inoar
melde – malde (rtw)
meldij – nötje (di), wise (di)
melk – mälk (de ~e kij: da mälke kee)
melke – mölke (rtw)
melody – > meldij
melodieus – melodiöös
melts – > melk
mem – mam (jü, da mamne)
memmetaal – mamenspräke (di)
men – huum, följk
meneuvelje – manöwriire (rtw)
meppe – naie (rtw)
merakel – wuner (dåt)
merakels – 1. ferflokt: ferdraid, ferdamt 2. bysûnder: wunerboor, besuner
merje – äkj (dåt)
merk – 1. produktnamme: mårk (jü) 2. hannelsplak: mårket (dåt); foar grut plein ek: mårketplåts (dåt), mårketplåås (dåt)
merke (haadw.) – iirmårket (dåt)
merke (tiidw.) – 1. merkbite: mårke (rtw) 2. fan in merkteken foarsjen: mårie (rtw), mårke (rtw)
merkelju – mårketmååns (da)
mes – knif (dåt, da kniwinge)
mesk – määsch (jü)
mêst – måst (di)
metaal – metal (dåt)
meter – meeter (dåt)
metoade – metoode (jü)
meubel – mööbel (dåt)
meuch – smååge (di); elk syn ~: ark lönj heet san wise, arken böre san spise
meuke – schrumle (rtw)
my (pers. foarnamw.) – me
miaukje – mjaue (rtw)
mich – fliig (jü)
mychhammel – > eamelder
mychhimmel – > eamelder
middei – 1. tolve oere: madi (di) 2. perioade nei tolve oere: eeftermadi (di)
middeisiten – unerne (di)
middel – madel (dåt)
middelfinger – malfainger (di), lunge fainger (di)
middelpunt – madelpunkt (di)
midden (byw.) – made (midden yn >e nacht: made önj e nåcht)
midden (haadw.) – mal (di), mad (di/jü); te ~ fan: made
middenmank – made
middernacht – madernåcht (jü), madnåcht (jü)
midsieusk – madåleri
midsieuwen – madåler (dåt), madelåler (dåt)
midsmjitte – madelmätj (dåt)
midsmjittich – döörsnitlik
miede – mädjlönj (dåt)
miel – mälj (dåt, da mäile), mäljtid (jü)
mien – ålgemiinj; ~e gearkomste: hoodfersoomling (jü)
miene – miine [miinjt, miinjd, miinjd]
miening – miining (jü); fan ~ feroarje: oufsans wårde (ûtw)
mienskiplik – gemiinsoom
mier – 1. meander: > meander 2. it ~ ha oan: ai ütstönje koone (ûtw), hååde (rtw)
mige – struule (rtw)
miggeflapper – fliigenklatscher (di)
mije – miise [mast, maasd, maasen], schuunie (rtw); jin ~: ham lampe (rtw) (do moatst in bytsje wat ~: dü möist de en lait lampe)
mijen – tååmen
mile – meel (jü)
militêr (eigenskipsw.) – militäär
militêr (haadw.) – saldoot (di)
miljeu – amwråål (jü)
miljeufreonlik – amwråålfründlik
miljoen – milion (jü)
min – 1. net goed: hiinj; foar fan minne kwaliteit ek: sloi; 2. te ~: tu lait 3. minus: maner (trije min twa is ien: trii maner tou as iinj)
myn (bes. foarnamw.) – man (by ientallige manlike haadwurden), min (by ientallige froulike en ûnsidige wurden, en by meartallige haadwurden)
myn (haadw.) – miin (jü)
minder – maner
minderheid – manerhäid (jü)
mindertal – manertål (jü)
minderweardich – manerwjardi
mine – gesichtsútdrukking: miin (jü)
minge – mänge [mångt, mångd, mångd]
mingel – liiter (di)
ministearje – ministeerium (dåt)
minister – minister (di)
minpunt – 1. strafpunt: minuspunkt (di) 2. kritykpunt: kritiikpunkt (di)
minskdom – manschduum (dåt)
minske – mansche (di, da manschne); minsken! (oansprekfoarm fan in groep): följkens!
minskerjochten – manscheruchte (da)
minsklik – manschlik
minst – manst; op syn ~: tumanst
minus – > min
minút – minuut (jü)
mis (eigenskipsw.) – 1. net raak: deernäist 2. net ynoarder: ai gödj; der is wat ~: deer as wat slames lüüs
mis (haadw.) – mas (jü)
misbrûk – masbrük (di)
misbrûke – masbrüke (rtw)
misdied – masdood (jü)
misdiediger – ferbreeger (di)
mishanneling – mashoonling (jü)
mishannelje – mashoonle (rtw)
miskien – flicht
mislearje – fäägelslüünj (ûtw)
misledigje – krainke (rtw)
mismoedich – sloin, fertwiweld
misse – 1. net besitte: maste [mast, masted, mast] 2. treurje oer ôfwêzigens: såågne (rtw) 3. fersitte: ferpååse (rtw) 4. ûntbrekke: > ûntbrekke
mist – mist (di), diise (di)
mistich – misti, diisi; ~ wêze: miste (rtw)
mjammel – > eamelder
mjitte (haadw.) – mätj (dåt); yn ‘e ~: önjt mötjs
mjitte (tiidw.) – mätje [meet, meet, meet]
mjuks – 1. dong: mjuks (di) 2. griemmank: mischmasch (di)
mjukskret – mjuksbord (dåt)
mjukskroade – mjukskoor (jü)
moade – moude (di); yn >e ~: önj moude
moai – moi, smuk
moaikert – smuk iinj (froulik/ûnsidich), smuken ån (manlik)
moal – määl (dåt)
moanbrief – mooning (jü)
moandei – moundi (di)
moanje – moone (rtw), krååwe (rtw)
moanne – moune (di)
moanneskyn – mouneschin (di)
moardlustich – mjardlusti
moardner – mjarder (di)
moardôf – > oanein
moardzje – mjardie (rtw)
moarn (byw.) – mjarne
moarn (haadw.) – mjarn (di); fan ‘e ~: mårling
moarnier – mjarne eeder
moarns – am mjarnem; de ~: di mjarn (de ~ om sân oere: klook soowen di mjarn)
moarnsiten – doord (di)
moarnsk – ~ wêze: en mjarnsmufel weese (ûtw)
moarnsskimer – deeringe (di)
moarntejûn – mjarneene, mjarne di een
moarntemiddei – mjarne di eeftermadi
moarntemoarn – > moarnier
moartsje – bruule (rtw)
moas – moos (dåt)
moassich – 1. mei moas: moosi 2. skimmelich: üüljsch
moat – muut (dåt)
moatte – mötje [möist; mötj; mönje, muurst, muurst]
mobyl – mobiil; mobile tillefoan: handy (dåt)
mobyltsje – handy (dåt)
modder – muder (dåt), slub (dåt), sluber (dåt)
modern – modärn
moed – mödj (di/dåt), drist (dåt), kurååsch (dåt)
moederaasje – ~ mei: haanesiien (dåt) aw
moedich – mödji, dristi, taper
moeting – drååwen (dåt)
moetsje – drååwe (rtw), önjt mötjs kaame (ûtw)
mof – 1. want: hoonkling (di) 2. polswaarmer: möfk (dåt) 3. skelwurd foar Dútser: prois (di)
mofke – touklüt (di)
moker – mooker (di)
moksel – schul (jü)
mol – 1. bist: möljwjarpel (di) 2. muzykteken: mol (dåt)
mole – > mûne
molke – moolke (dåt)
molkwei – moolkewäi (di), moolkestroote (di)
molsheap – möljwjarpelsbunke (di)
momint – uugensteblak (dåt); beskaat ~ yn ‘e tiid: tidpunkt (di)
momkape – schrabilken (dåt)
mommelje – mumele (rtw)
mooglik – möölik
mooglikerwize – möölikerwis
mooglikheid – möölikhäid (jü)
mosk – spåri (jü)
moster – muster (dåt)
motivearje – motiwiire (rtw)
motor – motoor (di)
motorboat – motoorbüütj (dåt)
motsk – måt
moudich – mölj
mouwe – sliiw (jü)
mukkes – > himkes
mul (eigenskipsw.) – mölj
mul (haadw.) – knääp (di)
mûle – müs (di, da müsinge)
mûlryp – mündi
mûltergjen – dat is ~: deerfoon wårt huum ai såt
multykultureel – multikulturäl
mummelje – > mommelje
mummy – muumie (jü)
mûnder – meeler (di)
mûne – meelen (jü)
mûnewjuk – meelenruuw (jü)
mûning – müning (jü)
mûnling – mündlik
mûnster – munster (dåt)
mûnsterlik – munsterlik
mûnstik – müntstuk (dåt, da müntstöögne); fan pyp ek: bat (dåt)
munt – münt (jü)
mûnts – mönch (di)
muoie – fertriitje [fertrüt, fertrüütj, fertrin]
muoike – tante (jü); ~ Antje/Trine/…: Antjemader, Trinemader, …
muoikesizzer – söschensbjarn (dåt)
muoisum – 1. mei lijen: swåår 2. ynspannend: prousi
muoisum – möisem
muoite – möite (di)
muonts – > mûnts
muorre – möör (jü); foar lewant meastal: uuch (dåt)
murch – mårk (dåt)
mûs – müs (jü, da müs)
museum – museeum (dåt, da museee)
mûtse – hul (jü)
muzyk – musiik (jü/dåt)
naad – 1. skieding yn it hier: schiising (jü) 2. skreef: split (di), splaas (di) 3. naal: > naal
naaie – saie (rtw)
naal – frast (di)
naald – > naal
nacht – nåcht (jü)
nachtegeal – > geal
nachthimd – släipkööwel (jü/dåt)
nachtportier – nåchtportier (di)
nachtrêst – nåchtrou (jü)
nachts – am nåchtem; twa/trije/… oere ~: klook tou/trii/… önj e nåcht; de ~: önj e nåcht
nachttsjinst – nåchttiinjst (di)
naderje – 1. neieroan komme: näre kaame (ûtw) 2. yn beslach nimme: kunfisiire (rtw), beslåchleede (ûtw)
nagel – > neil
nakje – kräkj (di, da kräke)
nâle – naul (di)
namme – noome (di)
nammefoarm – grammatikale term: grünform (jü), infinitiiw (di)
nammentlik – nämlik
narje – kwääle (rtw), tare (rtw), plååge (rtw)
natoer – > natuer
natuer – natör (jü)
natuerlik – natörlik
nau (eigenskipsw.) – knååp, nåår
nau (haadw.) – nårke (di); yn it ~: önj e nårke, önj e knipe
nea – uler
neaken – nåågelt
neame – nååme [nåmt, nåmd, nåmd]
near – nåår
nearne – nargens, nargne
neat – ninte, niks
Nederlân – Neederlönje (da)
Nederlanner – neederlönjsche (di)
Nederlânsk – neederlönjsch
nedich – nüsi
nee – nåån
need (byw.) – it giet ~: et gungt wil tu
need (haadw.) – nüüdj (jü), kumer (di)
needgefal – nüüdjfål (di)
needlot – schaksool (dåt)
needlottich – ünhiilful
needsitewaasje – nüüdjsituasjoon (jü)
neef – 1. soan fan omke of muoike: di fäter, kuusäng (di) 2. ynsekt: mag (jü)
neffens – eefter; ~ my: eefter min miining
neger – neeger (di)
nei (byw.) – näi (näre, näist); foar it ~st: wårschiinjlik
nei (ferhâldingsw.) – eefter; ~ … ta: haane tu …; ~ boppen: apätj, eefter boome; ~ bûten ta: ütätj; ~ de buorren: tu toorps; ~ it doarp: tu toorps; ~ it grêf: tu greef(t)s; ~ hûs ta: tuhüs; ~ de kroech: tu kröifs; ~ it lân: tu fäljs; ~ skoalle: tu schöljs; ~ tsjerke: tu schörks; ~ ûnderen: dilätj, eefter deele; ~ de winkel: tu kriimers
neibliuwe – nachtsate (ûtw), eeftersate (ûtw)
neidiel – noodiilj (di, da noodiile)
neiens – näide (di)
neigesetsje – eefterspise (di)
neikomme – 1. letter komme: eefterkaame (ûtw) 2. begripe: fülie (rtw) 3. (tasizzing) útfiere: eefterkaame (ûtw) 4. foar straf langer op skoalle bliuwe: eeftersate (ûtw), nachtsate (ûtw)
neil – näägel (di)
neilitte – ääderlätje (ûtw)
neilittenskip – årw (dåt)
neisitte – eefterseete (ûtw), ääderseete (ûtw), fülie (rtw)
neisjen – 1. kontrolearje, korrizjearje: eefterkiike (rtw) 2. ôftichelje: ferbööge (rtw), fernaie (rtw), fertamere (rtw), turuchte (rtw)
neislaan – eefterslüünj (ûtw)
neist – näist
neitiid – eeftert, awäädrie
neitinke – eeftertånke (ûtw), ouerleede (ûtw), spikeliire (rtw)
nekke – neeke (di)
neontsje – > núnderje
nerveus – nerwöös
nêst (ferhâldingsw.) – > neist
nêst (haadw.) – neest (dåt)
net (byw.) – ai (dat wol ik ~: dåt wal ik ai); ~ ien (nimmen): niimen
net (eigenskipsw.) – 1. fetsoenlik: önjstandi 2. kreas: ordentlik
net (haadw.) – neet (dåt)
netsjes – > net
nettel – nil (jü)
neuke – > joetse
nicht – 1. dochter fan omke of muoike: kusiine (jü) 2. homofyl: swuule (di)
nier – njörk (jü, da njörkene)
nifelje – süsele (rtw)
nij – nai
nijeftich – naiåchti
nijerwetsk – > nijmoadrich
nijjier – nai-iir (dåt)
nijmoadrich – naimoudsch
nijs – nais (dåt)
nijsgjirrich – 1. ynteressant: interesant 2. benijd: nailik, spånd 3. witgraach: naischääri
nijsgjirrichheid – nailikhäid (jü)
nimme – naame [namt, nüm, nümen]
nimmen – niimen
nitelich – gnäri, stjünsch, stüünsch, taasi, tari
njoggen – nüügen
njoggende – nüügent
njoggentich – näägenti
njoggentichste – näägentist
njoggentjin – nüügentäin
njonkelytsen – sani, ålsani, stääsiwach
njonken – > neist
njuentsje – > núnderje
no – 1. op dit stuit, yn dizze tiid: nü 2. stopwurdsje: ne
noadigje – > útnoegje
noait – > nea
noard – nord
noarden – norden (dåt)
Noardfries – nordfrasche (di)
Noardfrysk – nordfrasch, nordfriisk
Noard-Fryslân – Nordfraschlönj
Noardsee – weestsiie (di)
noarm – nurm (di)
noas – noos (jü); by de ~ nimme: ferhuule (rtw)
noaskje – 1. foldwaan: hååge (rtw), gefåle [gefålt, gefeel, gefeelen] 2. sneupe: > sneupe
noastergat – noostring (jü)
noaswiis – nooswis
noat – nötje (di)
noch – nuch; noch … noch …: wiler … er … (myn wein is noch âld noch nij: man woin as wiler üülj er nai)
nochal – > frijwat
nocht – 1. wille: > wille 2. sin: fiduuts (dåt), lust (jü), buk (di), häi (jü/dåt); hy hat der gjin ~ oan: hi heet deer niinj fiduuts/lust tu, hi heet deer nån buk aw, hi heet deer niinj häi ätj; om ‘e ~: amsunst
nochteren – 1. net dronken: ääsri 2. mei in lege mage: uchtern 3. rasjoneel: uchtern 4. in ~ keal: en uchtern kuulew
noed – 1. ferantwurdlikheid: ferswåår (dåt) 2. soarch: yn ~ sitte oer ien: taamen am huum weese (ûtw); gjin ~: niinj ångst (jü)
noegje – lååsie (rtw)
noflik – 1. aardich, gesellich: meeklik, fain, nat 2. komfortabel: bekwääm, meeklik, komood, fain, nat
nofteren – > nochteren
nokkerje – nöögere (rtw)
non – non (jü); op >e ~ rinne: schiif luupe (ûtw)
normaal – normåål
nôt – korn (dåt)
notiid – nütid (jü)
notysjeboek – schriwbök (dåt)
novimber – nowämber (di)
nuchter – > nochteren
nuddel – neel (jü)
nuddelkessen – neelehäigen (dåt)
nudle – > nuddel
nuentsje – > núnderje
nuet – toom
nuk – nük (di)
nukkich – nüksch
nulle – > nuddel
nûmer – numer (di)
núnder – > skulp
núnderje – nötje (rtw), nüne (rtw)
nut – njüt (dåt), gåågen (dåt); wat hat dat foar ~: wat njütet dåt?
nút – naas (jü)
nutteleas – dat is ~: dåt njütet ninte
nuttich – njüti, njütlik, prubååtem; ~ wêze: njüte (rtw)
nuver – apårti, wunerlik, märkwürdi, wansch, spoosi, klüfti, snooksch, snååksch; yn ôfkarrende sin ek: koomisch, fråmd; ~ âldman: stafiter (di)
o – ~ sa: uu sü, ordi (se wie der o sa lokkich oer: jü wus deer uu sü luklik ouer)
oalje – ööle (dåt)
oaljefant – eelefant (di)
oaljekoeke – öölkååge (di)
oan – önj; tinke ~: tånke am; jaan/liene ~: düünj (ûtw)/liine (ûtw) tu; ~ it lewant: awt uuch; ~ it wurk: bait årbe; ~ it lêzen/wurkjen/… wêze: bait leesen/årben/… weese
oanbaarne – önjbråne (rtw)
oanbiede – önjbiidje [büt/bjüt önj, büüdj önj, önjbin]
oanboazje – > oanhelje
oanbod – bood (dåt), tubood (dåt)
oanbrekke – önjbreege [breecht önj, bräk önj, önjbräägen]
oandacht – > omtinken
oandeare – näigunge [gungt näi, gäng näi, näigängen], fertriitje [fertrüt, fertrüütj, fertrin]
oandwaan – 1. oanstrûpe: > oanstrûpe 2. oanskeakelje: > oanskeakelje 3. tabringe: önjdüünj (ûtw) (de moardner woe har wat ~: di mjarder wälj har wat önjdüünj) 4. in beskaat gefoel jaan: berääre [bejart, bejard, bejard] (syn dea die har tige oan: san düüs bejard har ordi) 5. talykje: forkaame [kamt for, köm for, forkiimen] (dat docht my raar oan: dat kamt me apårti for) 6. delgean by: besäke [beseecht, beseecht, beseecht]
oanein – 1. foarby: tu iinje 2. slim wurch: fernjakt, ferhååsebååsd
oanfal – 1. offensyf: önjfål (di) 2. opspyljen fan in krupsje: schöör (dåt, da schöre), grai (dåt); hertoanfal: > hertoanfal
oanfalle – önjfåle [fålt önj, feel önj, önjfeelen], awtänge (rtw)
oanfuorje – huupe (rtw)
oangean – 1. begjinne: önjfånge (rtw), begane (rtw) 2. raze: lamentiire (rtw) 3. fan ferplichting: önjgunge (ûtw) 4. ~ by: besäke [beseecht, beseecht, beseecht] 5. begjinne te wurkjen (fan apparaten ensfh.): önjgunge (ûtw)
oangeande – ~ …: wat … önjgungt, ouer …
oangrize – grääse (rtw), önjtätj weese (ûtw)
oanhang – önjhång (di)
oanharkje – önjhiire (rtw)
oanhelje – 1. aaie: aie (rtw) 2. sterker wurde: önjhååle (rtw) 3. adoptearje: adoptiire (rtw) 4. strakker lûke: önjtiinj (ûtw)
oanhing – > oanhang
oanhise – hise (rtw); fan in hûn: puutse (rtw)
oanjaan – önjjeewe [jeeft önj, jäif önj, önjjeewen]
oanklaaid – önjtäägen
oanklaaie – önjkluuse (rtw); yn figuerlike sin: ütstafiire (rtw)
oankleie – ferklååge (rtw), önjklååge (rtw), belänge (ûtw)
oanklikke – önjknipse (rtw)
oankomme – önjkaame (ûtw)
oankomst – 1. komst: kamst (di) 2. opstiging, nuk: nük (di), grap (di)
oanmelde – önjmalde (rtw)
oanmeldingsformulier – insäken (dåt)
oanmoanje – krååwe (rtw)
oanpasse – önjpååse (rtw); jin oan in oar ~: ham en ouderen önjpååse
oanreitsje – berääre [bejart, bejard, bejard]
oanride – önjfååre [fårt önj, fård önj, önjfård]
oanriding – tuhuupestiitj (di)
oanrjocht – önjrucht (dåt)
oanrjochtsje – önjruchte (rtw)
oansangerje – önjbråne (rtw)
oansjen – önjkiike (rtw)
oanskaffe – önjschååfe (rtw)
oanskeakelje – önjschalte (rtw)
oanspiele – önjspäile (rtw), önjswume (rtw)
oanspoarje – spoore (rtw)
oansprekke – önjspreege (rtw)
oanstekke – 1. yn ‘e brân stekke: önjtiinje [tånt önj, tånd önj, önjtånd] 2. in kroech yngean: inkiire (rtw) 3. besmette: önjsteege [steecht, stäk, stäägen]
oanstelle – önjstale (rtw); jin ~: ham apdüünj (ûtw)
oanstelling – önjstaling (jü)
oanstjit – önjstiitj (di)
oanstjitte – önjstiitje (rtw)
oanstriid – 1. ynderlike drang: näiging (jü) 2. ~ hawwe fan (misse): maste [mast, masted, mast]
oanstrûpe – önjtiinj [tii; tjuchst; tjucht; tiie, tuuch, täägen – tiien]
oant – bit; ~ sjen!: adjiis!
oantinken – önjtånken (dåt)
oantrune – apfordere (rtw), spoore (rtw)
oantuge – tjööge (rtw)
oanwêzich – deerbai
oanwêzigens – baiweese (dåt)
oanwize – wise (rtw), önjwise (rtw), önjdjüse (rtw); mei de hân ~: prake aw
oanwizing – önjwising (jü)
oar – ouder, de ~e deis: di läädere däi
oard – ouder, twääd
oarde – stää (jü, da stääse/stäägne)
oardel – ouderhuulew, ouderhalwen
oarder – 1. tastân fan oarderlikheid: räi (dåt); yn ~: önj e ra 2. folchoarder: füli (jü/dåt) 3. befel: befääl (di) 4. bestelling: bestaling (jü), wiirw (dåt)
oarderje – ordne (rtw), schåle (rtw)
oarderlik – räi, snüüs; fan karakter ek: jüst
oardner – map (jü)
oargel – orgel (jü)
oargelspiler – öinist (di)
oarloch – krich (di, da kreege)
oarlogje – kreege (rtw)
oars – ouers
oarsearne – ouersweer, oudersweer, ouerswäägen, ouderswäägen, weerouers
ober – oober (di), maköör (di), munköör (di)
obstrewearje – signalisiire (rtw)
och – åch
ochheden (haadw.) – kameedi (dåt), kaläis (di), stahoi (dåt), göit (dåt)
ochheden (útrop) – mansche!; ~ nee!: uu nåån uk duch!, åch nåån
oefening – ööwing (jü)
oefenje – ööwe (rtw)
oer (byw.) – forbai; ynformeel ek: dadelduu (it wie ~ mei syn moaie baantsje: ma san moie båntje wus dadelduu)
oer (ferhâldingsw.) – ouer; nei tiidwurden as prate, dreame, (nei)tinke, gean, lêze ensfh. ek: am (hy praat graach ~ kij: hi snååket hål am kee; it boek giet ~ Noard-Fryslân: dåt bök gungt am Nordfraschlönj)
oer (haadw.) – spaan (jü)
oeral – oueråål, ålerweegens
oerbeppe – üüljåål (jü, da üüljåålne)
oerbringe – ouerbränge (ûtw); fan boadskip ek: fermadle (rtw)
oerdei – am däiem, däisouer, di däi, di däi ouer
oerdeis – am däiem
oerdondere – befipet
oerdrage – ouerdreege (ûtw)
oerdriuwe – 1. mei de klam op oer: ouerdriwe [draft ouer, driif ouer, ouerdraawen] 2. mei de klam op driuw: ouerdriwe [ouerdraft, ouerdriif, ouerdraawen]
oerdreaun – ouerdraawen
oere – stün (jü); yn kloktiden: klook (om fjouwer, fiiw, … ~: am e klook fjouer, fiiw, … ); oer in ~: am en stün tids
oereidzje – 1. nochris eidzje: wider harwe (rtw) 2. koart efterhelje: kort widerhååle (rtw)
oerein – oueriinje; ~ kaame: apstönje [stoont ap, stöö ap, apstiinjen]
oeremjitte – oueremätje, hälisch
oerfal – ouerfål (di)
oerfalle – ouerfåle (ûtw)
oergeunst – iiwerseecht (jü)
oergeunstich – schaluu, iiwerseechti
oerhastich – ~ wêze: ham oueriile (rtw)
oerheid – ferwålting (jü)
oerhelje – 1. ophelje: ouerhååle (rtw) 2. beprate: besnååke (rtw) 3. fan hendel/trekker: tiinj [tii; tjuchst; tjucht, tuuch, täägen – tiien]
oerhimd – särk (di)
oerhinne – ouerhaane
oeribel – bani, düüchti
oerien – oueriinj
oerienkomme – oueriinjkaame (ûtw)
oerienkomst – 1. punt fan gelikensens: likense (di) 2. kontrakt: ferdråch (di), kontrakt (di), akort (jü)
oerjaan – 1. koarje: spaie (rtw), ouerjeewe (ûtw) 2. oerlangje: > oerlangje 3. jin ~: ham jeewe [jeeft, jäiw, jääwen] 4. it ~: apjeewe (ûtw)
oerkomme – ouerkaame (ûtw)
oerlangje – (ouer)länge [(ouer)långt, (ouer)långd, (ouer)långd]
oerleverje – ouerlääwere (rtw)
oerlibje – ouerlaawe (rtw)
oerlizze – ouerleede (ûtw)
oerlûke – ouertiinj (ûtw)
oernachtsje – ouernåchte (rtw)
oeroere – ouerstün (jü)
oerpake – üüljåte (di)
oerride – ouerkääre (ûtw)
oerryp – ouerrip
oersette – ouerseete [ouerseet, ouerseet, ouerseet]
oersjen – ouersiinj (ûtw)
oersjoch – ouersacht (jü); ~ fan: ouersacht ouer
oerslaan – ouerslüünj (ûtw)
oerspand – ouerspånd
oerspiele – ouerspäile (rtw)
oerstappe – amstååpe (rtw), amsteege [steecht am, stäich am, amstäägen]
oertiid – uurtid (jü)
oertinke – betånke (ûtw)
oertrêdzje – ouertreese [ouertreet, ouerträtj, ouertrin]
oertsjen – ouertiinj (ûtw)
oertsjûgje – ouertjööge (rtw)
oerwâld – dschungel (di)
oes – 1. goate: > goate 2. gatsje yn nuddel: ous (jü); heakken en oezen: > heak
of – unti, or, ooder; of … of …: önjtwider … unti/or/ooder … (of Jörgen of Leo sil komme: önjtwider Jörgen unti Leo schal kaame)
ôf – ouf, öif
ôfbaarne – 1. yn fjoer opgean: oufbråne (rtw) 2. yn ‘e brân stekke: oufswise [swast ouf, swiis ouf, oufswaasen]
ôfbekje – > ôfsnuiterje
ôfbylding – bil (dåt)
ôfblaze – 1. ôfskite: fjarte (rtw) 2. ôfsizze: oufseede (ûtw)
ôfbrekke – oufbreege (ûtw); fan in tinte: oufbage (rtw)
ôfdekke – oufdake (rtw)
ôfdijer – mashoow (jü)
ôfdrage – oufdreege [dreecht ouf, dröich/drouch ouf, oufdräägen]
ôfdreagje – oufgiitje [güt ouf, güütj ouf, oufgin]
ôfdruk – oufdrük (di)
ôfdrukke – > ôfprintsje
ôfdieling – oufdiiling (jü)
ôffal – ouffål (dåt)
ôffalbak – ouffåloomer (di)
ôffalle – 1. in ôfdijer wêze: mashoowe (rtw) 2. ôfslankje: oufswine (ûtw), oufnaame (ûtw) (se is aardich ~n: jü heet ordi oufnümen)
ôffalstoart – deponii (jü)
offer – oofer (dåt)
offerje – oofere (rtw)
ôffiere – ouffääre [fjart ouf, fjard ouf, ouffjard]
ôffierputsje – oufluup (di)
offisier – > ofsier
offisjeel – ofisjäl
ôffreegje – ouffrååge (rtw); jin ~: ham wunere (rtw)
ôfgelegen – > ôfhandich
ôfgryslik – gröilik, gruulik, graslik, schraklik, früchtelik, förchterlik; sjoch foar de betsjutting tige ek by tige
ôfhandich – 1. ~ meitsje: oufspansti mååge 2. fier út de reek: oufhiinsch, oufhiinji, bütefor, bütewäis
ôfharkje – oufharke (rtw)
ôfhelje – oufhååle (rtw)
ôfhinklik – oufhängi
ôfknippe – oufscheere [skjart ouf, skjard ouf, skjard ouf]
ôfleare – oufliire (rtw)
ôflein – > ôfhandich
ôfnimme – oufnaame (ûtw)
ôfpakke – oufpåke (rtw)
ôfprate – oufsnååke (rtw), oufmååge (rtw)
ôfrânselje – > omseamje
ôfride – sin käärpräiw mååge (rtw)
ôfrin – oufluup (di)
ôfrinne – oufluupe (ûtw)
ôfromje – fan iterstafel: oufpåke (rtw)
ôfsette – oufseete [seet ouf, seet ouf, oufseet]
ôfsidich – bütefor
ofsier – ofsiir (di)
ôfsizze – oufseede (ûtw)
ôfsjoen – ~ fan: oufsänj foon
ôfskied – oufschiis (di)
ôfskypje – oufspise (rtw)
ôfskite – > ôfblaze
ôfskoattelje – oufschoose (rtw)
ôfslankje – oufnaame (ûtw)
ôfsletten – oufslin
ôfslikje – oufslake (rtw)
ôfslite – oufslite [slat ouf, sliitj ouf, oufslan]
ôfslute – oufslite (ûtw)
ôfsmite – oufsmite (ûtw)
ôfsnije – 1. lossnije: oufscheere (ûtw) 2. in koarter paad nimme: oufschrååde (rtw)
ôfsnuiterje – oufsnätje [sneet ouf, sneet ouf, oufsneet], oufluupe [låpt ouf, lüp ouf, ouflim]
ôfsnuterje – > ôfsnuiterje
ôfspraak – 1. wat oerienkaam is: oufrääde (di) 2. plende moeting: termiin (di)
ôfstân – oufstånd (di)
ôfstannelik – distantsiird
ôfstânsbetsjinning – fiirbetiining (jü)
ôfstegerje – oufluupe (ûtw), oufspise (rtw)
ôfstjitte – oufstiitje (ûtw)
ôfsûnderje – oufsunere (rtw)
oft – weer (ik wit net ~ se komt: ik wiitj ai, weer jü kamt)
ôftichelje – > neisjen
ôftingje – ouftänge (rtw), awtänge (rtw)
ôfwachtsje – ouftäiwe (rtw)
ôfwask – ouftouels (dåt)
ôfwaskje – ouftüünj [ouftouen – twoit ouf touf/töif/twoid ouf, ouftwoin] (yn oare betsjuttingen as skûtelwaskje ek: aptüünj (ûtw))
ôfwaskmiddel – späilmadel (dåt)
ôfwaskwetter – planjer (dåt), wöis (dåt)
ôfwearzich – waderlik
ôfwenne – oufwaanie (rtw)
ôfwize – oufschupe (rtw)
okkerdeis – ouderndäis, annäis
oktober – oktoober (di)
om – am; ~ … hinne: trinam
ombringe – ambränge [brängt am, broocht am, ambroocht]
omdat – ouerdåt, ouer
omdraaie – amdraie (rtw)
omdriuwe – ambaidriwe (ûtw)
omeamelje – ambaikweese (rtw)
omfalle – amfåle [fålt am, feel am, amfeelen]
omfjild – amfälj (dåt)
omflirte – ambaigaingele (rtw)
omgean – amgunge [gungt am, gäng am, amgängen]
omgong – amgung (di)
omgongsregel – amgungsräigel (di)
omheech – amhuuch, apätj
omke – oome (di); ~ Jan/Wopke/…: Janoome, Wopkeoome/…
omkeapje – besteege [besteecht, bestäk, bestäägen]
omkeard – amkiird
omkeare – 1. omdraaie: amdraie (rtw) 2. omspitte: rioole (rtw)
omkesizzer – söschensbjarn (dåt)
omkiperje – amkipe (rtw)
omklaaie – > ferstrûpe
omknoffelje – ambaigainkele (rtw)
omkomme – amkaame [kamt am, köm am, amkiimen]
omkrite – trinambai (dåt), amkris (di), amjeewing (jü), amgeegend (di)
omleech – amläich, dilätj
ommers – je
ompartsje – önjjeewe [jeeft önj, jäif önj, önjjeewen]
omraak – ordi, hälisch
omrop – funkstasjoon (jü)
omroppe – 1. lûd meidiele: önjseede (ûtw) 2. ombalte: ambaischriile (rtw)
omseamje – 1. in seam meitsje: amfäisme (rtw) 2. in wan op ‘e hûd jaan: > neisjen
omsetting – amseeting (jü)
omskriuwe – amschriwe [amschraft, amschriif, amschraawen]
omslach – amsliik (di)
omspitte – > omkeare
omtinken – beåchting (jü)
omtoarkje – ambailade (ûtw)
omtrint – > likernôch
omwikkelje – amwikele (rtw)
omwine – wööle (rtw)
Ongersk – ungersch
Ongerslân – Ungarn
op (byw.) – ap (is de bôle no al ~?: as et brüüdj nü ål ap?)
op (ferhâldingsw.) – aw; at in rjochting oanjûn wurdt: ap aw (hy klimt op it dak: hi klamert ap aw e tååge); fereale ~: ferliiwd önj
opbelje – önjteele (rtw)
opbouwe – apbage (rtw)
opbrekke – 1. krôkje: reebe (rtw) 2. ôfbrekke: oufbage (rtw)
opbringe – > opfiede
opdaagje – apdeege (rtw)
opdiele – apdiile [diiljt ap, diiljd ap, apdiiljd]
opdonderje – > oppakke
opdracht – apdråch (di, da apdreege); offisjele ~ ek: wiirwing (jü); taak ek: apgoowe (di); opjefte: apgoowe (di)
opdringe – > opkringe
opdûke – apdüke (rtw)
opduvelje – > oppakke
opera – ooper (jü)
operaasje – operasjoon (jü)
operearje – operiire (rtw)
opfiede – aptiinj (ûtw)
opfolgje – 1. gehoarsumje oan: pariire (rtw) 2. in funksje oernimme: eefterfülie (rtw)
opfrette – apfreese (ûtw)
opgean – apgunge (ûtw); de trep ~: treepe (rtw)
opgroeie – apwåkse (ûtw)
ophâlde – aphüülje (ûtw)
opheapje – huupe (rtw)
opheffe – aphääwe [hääft ap, hääfd ap, aphääfd]
ophelje – 1. helje: hååle (rtw) 2. ôfhelje: oufhååle (rtw) 3. ferbetterje, oefenje: ferbäädere (rtw), ööwe (rtw), apfrische (rtw) 4. omheech helje: aptiinj (ûtw), önjhååle (rtw) 5. fan eartiids fertelle: apfrische (rtw) 6. de noas ~: e noos huuchtiinj (ûtw)
opjaan – 1. dielname oanfreegje: önjmalde (rtw) 2. oerjaan: apjeewe [jeeft ap, jäif ap, apjääwen] 3. as opdracht jaan (bg. húswurk): apdüünj (ûtw) 4. útkoarje: ütspaie (rtw), apjeewe (ûtw)
opjefte – apgoowe (di)
opkomme – apkaame (ûtw)
opkreazje – apsnüüsche (rtw), apkalfååtere (rtw), jin ~: ham ütflaie (rtw), ham apflaie (rtw), ham snüüske (rtw)
opkringe – awoktruiire (rtw)
oplawibus – > trewinkel
opleverje – 1. opsmite: > opsmite 2. oerdrage: ouerdüünj (ûtw)
oplichter – bedreeger (di)
oplichtsje – begöögle (rtw), beschupe (rtw)
opliede – ütbile (rtw)
oplieding – ütbiling (jü)
opljochtsje – jåchte (rtw), apjåchte (rtw)
oplosse – liise (rtw)
opluchting – > ferromming
opmakkersguod – smink (dåt)
opmeitsje – 1. jin ~: ham apdüünj (ûtw) (de froulju meitsjen harren op foar it feest: e wüste doue jam ap fort feest) 2. lay-oute: apmååge (rtw) 3. neat oerlitte: apmååge (rtw)
opmerking – mårking (jü)
opmerklik – apårti, märkwürdi
opnimme – 1. optille: apnaame (ûtw), leefte (rtw); de tillefoan ~: bait teelefoon gunge (ûtw) 2. helje (fan jild:) oufhääwe [hääft ap, hääfd ap, aphääfd] 3. kontakt ~: kontakt apnaame (ûtw) 4. op bân of papier fêstlizze: apnaame (ûtw) 5. in frije dei ~: en däi uurlaub naame (ûtw) 6. mjitte: mätje [meet, meet, meet]
opofferje – apoofere (rtw)
oppakke – 1. beetkrije: füünj [fou; fäist; fäit; foue, füng, füngen – fouen] 2. opduvelje: oufhaue (rtw)
oppasse – awpååse (rtw)
opplakke – apklaawe (rtw)
oprêde – 1. opromje:: apräigele (rtw), apsnüüsche (rtw) 2. klearkrije: klååre (rtw), schååfe (rtw), oufsnåpe (rtw)
oprjocht – 1. echt: aprucht, rucht 2. earlik: aprucht, jarlik
oprjochtsje – grüne (rtw), grünleede [grünläit, grünläid, grünläid], apruchte (rtw)
opsetsin – mei ~: amtiinjs, walems
opsette – apseete (ûtw)
opsykje – 1. neislaan: eefterslüünj [slou eefter; sloist eefter; sloit eefter, sloue eefter, slouf/slöif eefter, eeftersloin], eefterkiike (rtw) 2. delkomme by: besäke [beseecht, beseecht, beseecht] 3. sykje: säke [seecht, seecht, seecht]
opsje – opsjoon (jü)
opskeppe – 1. nimme (fan iten): naame [namt, nüm, nümen] 2. poche: brüske (rtw), puche (rtw)
opskriuwe – apschriwe [schraft ap, schriif ap, apschraawen]
opskuor – kaläis (di), regiir (dåt), apstånd (di)
opslaan – 1. bewarje: loogere (rtw); fan kompjûterbestân: spiikere (rtw) 2. omheech slaan: apslüünj (ûtw) (by tennis: serwiire (rtw)) 3. djurder meitsje: ferhuuge (rtw) 4. yn in boek opsykje: apslüünj (ûtw)
opslûpen – ~ bern: teenies (da)
opslute – inlöke (rtw)
opsmite – 1. opwerpe: apsmite (ûtw) 2. opleverje: fortele (rtw)
opstelle – apstale (rtw)
opstiging – > oankomst
optein – begaistert
optelle – tuhuupeteele (rtw)
optille – 1. omheech bewege: leefte (rtw) 2. wimerje: > wimerje
optinke – betånke (ûtw)
optocht – amtooch (di)
optreden – apträäs (di), forstaling (jü)
opûnthâld – fertäiwen (dåt), fertöögering (jü)
opwâlje – apwåle (rtw)
opwine – 1. opdraaie: apwine [want ap, wün ap, apwünen] 2. jin ~: ham aphüülje (ûtw) 3. de sinnen prykje: eege (rtw)
orakel – oraakel (dåt)
oranje – urangsch
ordner – map (jü)
organisaasje – organisatsjoon (jü)
organisearje – organisiire (rtw), aphüülje (ûtw)
orkest – orkäster (dåt)
orizjineel (eigenskipsw.) – originool
orizjineel (haadw.) – originool (dåt)
ornaris – normåålerwis
otter – 1. matearje: > matearje 2. wetterdier: åter (di)
oven – oun (di), kåcheloun (di), båkoun (di)
paad – stich (di, da steege)
pacht – påcht (jü)
pagina – > side
pak – 1. pakket: påk (dåt) 2. kostúm: önjtooch (di), rabit (dåt) 3. ~ op ‘e bealch: huulful (dåt); ~ op >e bealch jaan: > neisjen
pake – åte (di)
pakesizzer – bjarnsbjarn (dåt)
pakke – 1. krije: foote (rtw), fååse (rtw) 2. ynpakke, ferpakke, bagaazje klearmeitsje: påke (rtw)
pakket – > pak
panyk – paanik (jü)
pankoek – poonekååge (di)
pankoekspanne – poon (jü)
panne – 1. board: taler (dåt/di) 2. pankoekspanne: poon (jü) 3. oare itensiederspanne: krooge (di) 4. dakpanne: poon (jü) 5. maleur: malöör (dåt)
pânse – påns (di), wum (jü)
pantsje – naaserkopken (dåt), unertas (jü)
papier – papiir (dåt); fel ~: ååsch (dåt)
par – peer (jü)
paraat – paroot
paradys – paradiis (dåt)
paraplu – schirm (di), pareplui (di/dåt, da parepluis)
parasjút – fålschirm (di)
parasjutist – fålschirmsprainger (di)
parfum – rükels (dåt)
parkearplak – parkplåås (dåt), parkplåts (dåt)
part – pårt (dåt), diilj (dåt, da diile); foar in ~: diiljwis
partij – partai (jü)
partner – måker (di); op saaklik mêd: pårtner (di)
partoer – floose (di)
partoerje – gååsinge (rtw), louse (rtw), måkere (rtw)
partsje – pårte (rtw), diile [diiljt, diiljd, diiljd]
pas – påås (di)
pasjint – patsjänt (di)
paspoart – påås (di)
passazjier – pasasjiir (di)
passe – 1. fan klean: pååse (rtw) 2. de beurt foarbygean litte: pase (rtw) 3. byinoar ~: > partoerje
passearje – 1. ynhelje: ouerhååle (rtw) 2. tastimming fan notaris krije: bilie (rtw)
passend – pååslik
passer – sarkel (di)
patroan – 1. tekening: münster (dåt) 2. húl mei springstof, inket ensfh.: patroone (jü) 3. baas: båås (di)
paus – pååpst (di)
peal – puule (di)
pear – påår (dåt)
pearel – parl (jü)
pearje – pååre (rtw)
pears – figelätj
peaske – poosche (di)
pech – 1. tsjinstuiten: päch (dåt) 2. maleur: > maleur
pechfûgel – woonrädjer (di)
peetmem – påtje (di)
peinje – paning (di)
pelle – pale (rtw)
pensjoen – pangsjoon (jü)
pensjon – pangsjoon (jü)
perfoarst – partuu, ünbedingt
perifery – periferii (jü)
perioade – perioode (jü)
perk – 1. blomperk: beed (dåt) 2. sportfjild: fälj (dåt)
perpleks – befipet
perron – boonstich (di, da boonsteege), stupstää (jü, da stupstäänge)
persoan – persoon (jü)
persoanlik – persöönlik
persoansgegevens – parsenool (dåt)
personalia – > persoansgegevens
personiel – personaal (dåt), maårbere (da)
pertoer – > partoer
pest – past (jü)
pet – kaschät (dåt)
petear – gesprääg (dåt)
petefaar – påtje (di)
petersely – > piterseelje
petiele – > skûtel
petiterich – njaki
petroalje – petrooljum (dåt)
piano – klafiir (dåt)
piele – süsele (rtw)
piëteit – piietäät (jü)
piid – > kriich
piip – 1. buis: röör (dåt) 2. smokersark: püp (jü)
piipje – piipe (rtw)
piiptjilling – kräkånert (jü)
pik – 1. kul: stjart (di), paser (di), pile (di) 2. tar: pak (dåt)
pyk – 1. hin: > hin 2. pykje: > pykje 3. krystfersiering: spase (di) 4. berchtop: toop (di) 5. opgeande line: woog (jü)
pikerje – spikeliire (rtw)
pykje – schükling (dåt)
pil – pile (di), pil (jü)
pyl – > kul
pylk – piil (di), peel (di)
piloat – fliier (di)
pilske – pilske (dåt), biir (dåt)
pine – wårk (di), piin (jü); ~ yn ’t liif: lifwårk; ~ yn ‘e mûle: täiswårk; ~ yn ‘e holle: hoodwårk
pineholle – hoodwårk (di)
pinigje – mårtle (rtw); de harsens ~: et bräägen fermårtle
pink – latje fainger (di), latjfainger (di)
pinkster – paingster (di)
pinksterdagen – paingsterdeege (da)
pynlik – siir; ~ wêze: siir düünj [dou; dääst; deet, däi; däin, dänj – douen], wårke (rtw), wårie (rtw)
pinne – 1. skriuwark: schriwer (di) 2. nakje: stift (di)
pinsiel – pinsel (di)
pinsjoen – > pensjoen
pynter – > tûk
piper – paawer (dåt)
pipernút – knakling (jü)
pisje – pase (rtw); wat rûger: struule (rtw)
pisse – pas (dåt)
pistoal – pufer (di), pistoole (jü)
pit – 1. lampepit: peer (jü) 2. fruchtkearn; lyts: piilken (dåt); grut: stiinj (di, da stiine)
piterseelje – pätjersile (dåt)
pizza – pizza (jü)
pizzeria – pizzeria (jü)
pjut – latj bjarn (dåt)
pjutteboartersplak – bjarnetün (di, da bjarnetööninge)
plaat – 1. ôfbylding: bil (dåt) 2. lûdsdrager: plååt (jü) 3. grut plat stik: plååt (jü), bord (dåt)
plak – 1. lokaasje: plåts (dåt), plåås (dåt), stää (dåt, da stäänge/stääse) 2. griemplak: plåk (di) 3. skiif: schiiw (jü) (in ~ koeke: en schiiw kååg) 4. by de frou ûnder de ~ sitte: bait wüf hiiljenåål önj tau weese (ûtw)
plakbân – klaawbiinj (dåt)
plakke – klaawe (rtw)
plakkerich – klaawi
plakplaatsje – apklaawer (di)
plaksel – klaaw (dåt), klaawens (dåt), klaster (di)
plan – ploon (di); ~ fan oanpak: bedrifsploon
planeet – planeet (di)
planke – plånk (jü)
planne – > plenne
plant – ploont (jü)
plantsje – ploonte (rtw)
planút – riinüt
plasse – 1. (deads)holle: hood (dåt), poon (jü) 2. puozze: > puozze
plat – plååt
Platdútsk – Plååttjüsch (dåt)
plattegrûn – ploon (di)
plattelân – 1. flak lân: äiwen lönj (dåt) 2. lân bûten de stêd: lönj (dåt)
plattelanner – loonsmoon (di)
plattelânsdyk – loonstroote (di)
pleagje – plååge (rtw), piire (rtw), tare (rtw)
pleats – 1. boerepleats: > boerepleats 2. plein: > plein
plein – plåås (dåt), plåts (dåt)
pleit – plädoyer (dåt)
pleitsje – plädiire (rtw), aptreese [treet ap, trätj ap, aptrin]
plenne – ploone (rtw)
plenning – plooning (jü)
plestik – plastik (dåt)
plestikpûde – plastikpoose (di)
plezier – 1. wille: > wille 2. ien in ~ dwaan: > huum en tiinjst düünj (ûtw)
plicht – placht (jü)
plysje – 1. plysjemacht: politii (jü) 2. plysjeman: schandaarm (di)
plysjeburo – politiiwåcht (jü)
plysjefrou – politiiwüf (jü/dåt, da politiiwüste)
plysjewein – politiiwoin (di)
ploai – > tear
ploech – 1. ploegersreau: plöif (di) 2. sportploech: moonschap (jü) 3. groep: floose (di)
ploegje – ploue (rtw)
ploffe – platse (rtw), plåtse (rtw)
plôkje – pluke (rtw)
plom – plööm (jü)
plomfee – fäädertjüch (dåt)
plomkebiezem – uul (jü), stoofkwåst (di)
plomp (eigenskipsw.) – ünnoosel
plomp (haadw.) – siirous (jü)
plons – > plûns
plukke – > plôkje
plûm- – > plom-
plumo – > plomkebiezem
plûns – giitj (di)
plus – plus
plutoanium – plutoonium (dåt)
poadium – büüne (di), spaalteele (di)
poarte – door (dåt)
poas – > skoft
poat – 1. fan bist: fötj (di, da fätj) 2. fan meubel: ståner (di); ~ fan in bêd: beedståner (di)
poatlead – > potlead
poche – puche (rtw)
pod – trüs (jü)
podde – > pod
poddestoel – boole (di), hüneboole (di)
poedel – puudel (di)
poeier – pulwer (dåt); opmakkersguod: puuder (dåt)
poel – päil (dåt)
poep – 1. stront: schit (di/dåt), mjuks (di/dåt) 2. skelnamme foar Dútser: prois (di)
poepe – > skite
poerlilk – fliiend måål
poes – 1. kat: > kat 2. kut: > kut
poets – 1. grap: > grap 2. skuonpoets: > skuonpoets 3. toskboarstlersguod: > toskboarstlersguod
poetse – putse (rtw)
polder – kuuch (di, da kuuge)
pôle – 1. gerspôle: toole (di), gjarstoole (di) 2. kwelder: ütlönj (dåt) 3. hiem: huf (di); fan ‘e ~ wêze: unerwäis weese (ûtw)
polityk (eigenskipsw.) – poliitisch
polityk (haadw.) – politiik (jü)
politikus – poliitiker (di)
pols – 1. polsstok: klootstook (di) 2. lichemsdiel: hoonlas (dåt, da hoonlaase), hoonwrast (di)
polskje – pulsche (rtw)
polsstok – > pols
pomp – pump (jü); pompstasjon: > pompstasjon
pompe – pumpe (rtw)
pompeblêd – pompebleed (dåt)
pompoen – flååschååpel (di)
pompstasjon – tankstää (jü, da tankstääse)
pong – pung (di)
ponge – > pong
pony – 1. bist: noorbaker (di) 2. hierdracht: poni (di)
pop – 1. boarterspop: pup (jü), påp (jü) 2. lyts bern: bipe (dåt) 3. muzykstyl: pop (di) 4. leavjend oansprekwurd: liiw (jü), doote (dåt) (tsjin froulju), liiw (di) (tsjin manlju); piilken (tsjin bern)
poppe – > pop
populêr – beliift, populäär
porselein – parseläin (dåt)
portier – portner (di); wat sjiker: portier (di)
portret – porträä (dåt); in nuver ~: en apårtien gååst (man), en apårti wüf (frou); in kreas ~sje: en smuk iinj
posysje – posisjoon (jü)
posityf – positiiw
post – pust (jü)
poster – > affysje
postkantoar – puståmt (dåt), pust (jü)
postrinder – bräifdreeger (di), pustluuper (di)
postsegel – frimårk (jü)
pôt – 1. stik ierdewurk: put (jü) 2. wedstryd: put (jü) 3. húskepôt: hüüschenstölj (di, da hüüschenstoule)
potlead – blijånt (dåt)
praat – snååk (di); te ~ komme: awt tapeet kaame (ûtw)
praatsje – snååk (dåt), stuk (dåt, da stöögne) snååk
praatsk – snååki, snååksoom, sprööksch, tjåpi
pracht – pråcht (jü)
prachtich – wunerboor
prakkesearje – spikeliire (rtw)
praktyk – praksis (jü)
praktisearje – praktisiire (rtw)
praktysk – praktisch
prate – snååke (rtw)
prater – 1. gast: fråmde (di), gååst (di) 2. persoan dy’t (in protte) praat: snååker (di)
preek – prätjai (jü)
preekje – präätje (rtw)
preekstoel – prätjstölj (di, da prätjstoule)
preester – preester (di)
presys – präsiis, jüst, nau
preuvelje – mumele (rtw)
priem – 1. om te breidzjen: praagel (di) 2. om gatsjes te prippen: priinj (di)
priis – pris (di)
priizgje – prise (rtw), rüme (rtw)
priizje – > priizgje
prins – prins (di)
prinsesse – prinsäsin (jü)
printer – pranter (di), drüker (di)
printerij – drükerai (jü/dåt)
printinge – pranting (jü)
printsje – prante (rtw)
pryster – > preester
priuwe – präiwe (rtw)
privaat – priwoot
privee – priwoot
priveesaak – priwootsååge (di)
proast – > tsjoch
proaste – önjstiitje (rtw)
probaat – prubååtem
probearje – präiwe (rtw)
probleem – probleem (dåt), swiirihäid (jü); foar behindering ek: haner (jü)
problematysk – problemaatisch
produkt – produkt (dåt)
produsearje – produtsiire (rtw)
proef – präiw (jü)
profesij – forütseeding (jü)
profesjonalisearje – profäsjonalisiire (rtw)
profesjoneel – profäsjonäl
professional – proofi (di)
professor – profesor (di)
profyl – profiil (dåt)
program – program (dåt); radio- of tillevyzje~: siinjing (jü)
projekt – projäkt (dåt)
projektmiddels – projäktmadle (da)
prom – 1. frucht: plööm (jü) 2. tabakspromke: > promke
promke – prüüntje (dåt)
prommelje – 1. mopperje: gnäre (rtw), grumele (rtw), umpele (rtw) 2. ûndúdlik prate: mumele (rtw)
prosedearje – prusäse (rtw)
proses – prusäs (di)
prosesfiere – prusäse (rtw)
protest – protäst (di)
protestearje – protestiire (rtw)
protokol – prutukul (dåt)
protte – in ~: en bunke, en mase; foar net-telbere saken ek: foole (in ~ molke: foole moolke); foar telbere saken ek: maning (in ~ minsken: maning manschne)
protter – spriin (jü)
provinsje – prowints (jü)
provinsjaal – prowints- (provinsjale polityk: prowintspolitiik)
prûk – parüük (jü)
prúlje – mupse (rtw)
prûm – > prom
prûste – pruuste (rtw), fniise [fnüst, fnüüs, fnääsen]
puberaal – pubertäär
pudding – puding (di)
pûde – poose (di)
puer – puur
pûkel – > pûst
pún – stiinjgröis (dåt)
pûn – pün (dåt)
punt – 1. stip: punkt (di), prak (di) 2. ûnderdiel fan in list: punkt (di) 3. stúdzjepunt: schin (di); op it ~ stean om: aw e spräng stönje (ûtw)
puozze – wöis (dåt)
puppy – wilp (di)
pûst – 1. pûkel: brood (di/jü) 2. efter de ~: üt e püst (di), ferhååsebååsd
pûste – püste (rtw)
pûster – 1. wynpûster: > wynpûster 2. longen: lung (jü), lüngel (jü)
put – 1. gat yn ‘e grûn: süüs (di) 2. ôffierputsje: oufluup (di) 3. kerwei: apgoowe (di); lytse ~sjes dwaan: süsele (rtw)
raaf – > raven
raai – huulm (dåt)
raam – 1. mantsjeskiep: room (di) 2 finster: > finster 3. dúst: gnuf (di) 4. wraam: > wraam
raar – 1. nuver: > nuver 2. net moai: haslik 3. bot, oerdreaun: dul, ouerdraawen
rabberij – slååder (dåt), slååderai (jü)
rabje – slåådere (rtw)
radio – råådio (dåt, da råådios)
radioprogramma – raadiosiinjing (jü)
radiostjoerder – raadiosiinjer (di)
rak – rak (dåt)
ramp – katastroofe (jü)
rampoai – önjtstöög, tuninte
rampoaie – rungeniire (rtw)
ramt – rååme (di)
rane – smulte [smultet, smult/smulted, smulten/smulted]
râne – rånt (di)
rang – rång (di)
rapport – berucht (di); ~ fan skoallebern: tjüchnis (dåt)
rau – ra
raven – rååwen (di)
raze – bölke (rtw), biiljke (rtw), schraie (rtw)
reach – roi (dåt), roil (dåt)
read – rüüdj
readboarstje – rüüdjburst (jü)
readhierrich – rüüdjhäärt
reager – schithäägel (di)
reagje – rååge (rtw)
reak – ruuk (di)
reaksje – reaksjoon (jü)
reaktivearje – reaktiwiire (rtw)
realisearje – realisiire (rtw)
realiteit – realitäät (jü)
reau – 1. grut ark: > räischap (dåt) 2. ridend ferkearsmiddel: fåårtjüch (dåt, da fåårtjööge)
reauntsje – > núnderje
rêch – reeg (di); rûch of gekjeierich ek wol: bale (di)
rêchsek – rukseek (di)
rêde – reedie (rtw); ~ mei: rade (rtw) (hy hat mei de tún ret: hi heet e tün raded)
rêding – 1. ferlossing út nuodlike tastân: radning (jü), reediing (jü) 2. ark: tjüch (dåt), instrumänte (da) 3. bêdrêding: beedswåår (dåt) 4. potten en pannen: poonetjüch (dåt), putetjüch (dåt)
ree (eigenskipsw.) – 1. klear: > klear 2. reewillich: räi, wali 3. ~ jild: båårgiilj (dåt)
ree (haadw.) – 1. kaai: ånkerplåts (di) 2. readwyld: ree (dåt)
reed – 1. paad fan de dyk nei in hûs of pleats: infård (jü), draft (jü) 2. paad troch it lân: fäljwäi (di, da fäljweege), draft (jü) 3. reedridersark: schure (di/jü), schoor (di/jü)
reedride – schure (rtw), schureluupe (ûtw), isluupe (ûtw)
reedrider – schureluuper (di)
reep – 1. stripe: stramel (di), strimel (di) 2. sûkeladereep: > sûkeladereep
reek – riik (di)
reflektearje – refläktiire (rtw)
reflektor – refläktor (di)
regear – regiiring (jü)
regel – räigel (di/jü)
regelje – räigle (rtw)
regelmjittich – räigelmääsi
reid – räid (dåt)
reidtek – räidetååge (di)
rein – rin (di)
reinbui – flååg (dåt), schöör (dåt, da schöre); slimme ~: jüs (di)
reine – reene [rint, rind, rind]
reinjas – rinjåk (jü)
reinpiip – rinröör (dåt)
reis – 1. tocht of ferbliuw fan hûs: räis (jü) 2. kear: > kear 3. trewinkel: sliik (di), hau (di), knuf (di)
reisselskip – räisefloose (di)
reitsje – rååge (rtw)
reizger – räisende (di)
reizgje – räise (rtw)
rekke – reeke (rtw), riike (rtw)
rekken – rääken (jü); yn ‘e ~ ha: döör heewe [hääw; hääst; heet, hääwe, häi; häist; häi; häin, hädj]; yn ‘e ~ hâlde: önjt uuge behüülje [behålt, behül, behülen]
rekkening – > rekken
rekkenje – räägne (rtw)
reklame – wiirwing (jü)
rem – bräms (jü)
remje – brämse (rtw)
reparearje – repariire (rtw)
repetearje – ööwe (rtw)
repetysje – 1. tentamen: präiw (jü) 2. oefening: ööwen (dåt)
resept – resäpt (dåt)
resessy – wirtschaplike tubääggung (di)
rest – wat oerbliuwt: räst (di)
rêst – 1. wat oerbliuwt: > rest 2. kalmte: rou (jü)
rêste – roue (rtw)
rêsthûs – üüljföljkshüüse (di)
rêstich – roui
resultaat – resultoot (dåt)
Retoromaan – rätoromaane (di)
reuny – eefterdrååwen (dåt)
reus – riise (di)
revolúsje – rewolusjoon (jü)
revolúsjonêr – rewolusjonäär
revolver – rewolwer (di)
riboskje – > rydboskje
rydbaan – spoor (dåt)
rydbewiis – käärbewis (dåt)
rydboskje – bääwere (rtw), scheelwe [scheelwet, schülw, schülwen]; fan >e kjeld: krööle (rtw)
ridder – rider (di), rüter (di)
ride – 1. hynsteride: ride [rat, riidj, ran] 2. ride op tsjellen: kääre [kjart, kjard, kjard] 3. reedride: isluupe [låpt is, lüp is, islim], schureluupe (ûtw), schure (rtw)
rydeksamen – käärpräiw (jü)
ridel – in ~ yn ’t gat hawwe: ai stalsate koone (ûtw)
ridelich – bääweri
ridlik – 1. frijwat: > frijwat 2. ferstannich: fernümti 3. akseptabel: pååslik, gååslik
ried – rädj (di)
riede – 1. oanriede: rädje [reet, reet, reet] 2. gisse: rädje (ûtw), gååse (rtw)
riedhûs – rädjhüs (dåt, da rädjhüsinge)
riedling – rädjelse (di)
riedsel – > riedling
riem – riim (di)
rier – tweeg (jü), kweeg (jü)
riere – rääre [jart, jard, jard]
rige – ra (jü/dåt); searje: > seerie (jü); wachtrige: slånge (di); yn ‘e ~ stean: önjstönje [stoont önj, stöö önj, önjstiinjen]
rigel – ra (jü/dåt)
riik – > reek
rij – posityf bedoeld: äämhönjed; negatyf bedoeld: rüchlüüs
ryk (eigenskipsw.) – rik
ryk (haadw.) – rik (dåt)
rikje – riike (rtw)
rykrakkich – flöödi
rim – riich (dåt)
rymje – rime (rtw)
rimpel – > ronfel
rin – luup (di)
ring – räng (di)
ringfinger – goolfainger (di)
ringride – rängride (ûtw)
rinkelje – raingele (rtw)
rinne – luupe [låpt, lüp, lim]
rinnend – luupen
rinnewearje – rungeniire (rtw)
rinsân – sluksönj (di)
rinstek – luupgiter (dåt)
rinte – runte (da)
rioel – kanalisasjoon (jü)
ryp (eigenskipsw.) – rip
ryp (haadw.) – rip (di)
ripens – ripe (di)
ris – iinjsen; twaris: twaie; trijeris: traie; fjouwer/fiif/…ris: fjouer/fiiw/… tooche/tunge
rys – ris (di)
risiko – riisiko (dåt)
rislút – riselfiird
risnabel – risenoobel
rispinge – beerid (di)
rit – 1. riderij: fård (jü) 2. dril: lödj (dåt)
rite – 1. perioade: perioode (jü) 2. bui: lööne (di)
ritich – nüksch, lööni
ritme – ritmus (di)
ritmysk – ritmisch
rits – 1. rige: > rige 2. ritssluting: tiisloot (dåt)
ritueel (eigenskipsw.) – rituäl
ritueel (haadw.) – rituaal (dåt)
riuwe – apslaawere (rtw)
rizenbrij – risebrai (di/dåt)
rjappel – kantüfel (di); bakte ~s: brooskantüfle (da)
rjappelpomp – kantüfelmöis (dåt)
rjappelpureee – > rjappelpomp
rjemme – ruume (di)
rjocht (eigenskipsw.) – rucht
rjocht (haadw.) – rucht (dåt)
rjochter (eigenskipsw.) – rucht
rjochter (haadw.) – ruchter (di)
rjochterlik – ruchterlik
rjochtfeardich – rucht, ruchtfjardi
rjochting – ruchting (jü)
rjochtmikrofoan – ruchtmikrofoon (dåt)
rjochts – ruchts
rjochtsje – ruchte (rtw)
rjochtút – 1. sûnder ôf te slaan: liküt 2. planút: > planút 3. earlik: jarlik
roas – rous (jü)
roaster – 1. plaat mei gatsjes: giter (dåt) 2. oersjoch fan aktiviteiten: ploon (di) (lesroaster: stüneploon (di))
roasterje – 1. op roaster ferwaarmje: raste (rtw) (fan bôle: tooste (rtw)) 2. in lesroaster meitsje: en stüneploon mååge (rtw)
rochelje – ruchele (rtw)
rock & roll – rock & roll
roek – rök (jü)
roer – rouder (dåt)
roet – sötj (dåt)
roettsjuster – pakjunk
rojaal – > gol
rok – kööwel (dåt)
rol – rul (jü)
rôl – rul (jü)
rôlje – 1. yn in rôljende beweging bringe of hâlde: rule (rtw) 2. in rôljende beweging meitsje: rule (rtw), treele (rtw) (de dagen ~ foarby: da deege treele forbai)
rolredens – rulschuur (da)
rom – rüm
romer – glees (dåt, da glääse)
romhertich – rümharti
romje – rüme (rtw)
rommel – 1. smoargens: mjuks (di) 2. dingen fan minne kwaliteit: blakspal (dåt), strunt (jü/dåt) 3. allegear dingen trochinoar: swinekrååm (di) 4. disoarder: döörenouder (dåt)
rommelich – mängi, prousi
rommelkeamer – rumelkåmer (di)
romte – 1. keamer, fertrek: rüm (dåt, da rööme); 2. plak: rüm (dåt), wöök (dåt) (net genôch ~: ai nooch wöök)
ronfel – schrumpel (di), wränjkel (di), leeding (dåt/jü)
ronfelje – wreemple (rtw)
rook – > lucht
roomsk – katoulsch
romeinsk – röömisch
roppe – 1. lûd sizze: teele (rtw) 2. skuorre: > skuorre
roppich – > ropsk
ropsk – hungri
rot – > ferrotte
rôt – root (di)
rotonde – krisferkiir (di)
rots – fäls (di)
rotsje – roose (rtw)
rottich – 1. bedoarn: fööl 2. ferfelend: slam 3. gemien: gemiin, fööl
rôver – rööwer (di), ruuwer (di)
rôze – roosa, jåchtrüüdj
rûch – rüch; foar ûnbeskaafd ek: ünnoosel; foar rûchhouwerich ek: röög
rûchhouwer – tufel (di), klunjre (di)
rûchhouwerich – 1. ûnbesnoeid: röög, ünnoosel 2. al te rij, mei grutte poarsjes tagelyk: rüch, röög, rüchlüüs
rûchte – rüch (dåt)
ruft – swiip (jü)
ruil – prung (di)
ruilje – prunge (rtw)
rûke – rüke (rtw), stiirme (rtw)
rûkersguod – rükels (dåt)
rûn – trin
rûndiele – > ompartsje
rûnlieding – fääring (jü)
rûnte – räng (di)
rûp – 1. jonge flinter: ripe (di) 2. kul: > kul
rûs – ~ fan ‘e drank: stüüwer (di)
Rus – ruse (di)
Ruslân – Ruslönj
Russysk – rusisch
rút – 1. finster: waning (dåt), rüt (dåt) 2. wybertsjefoarm: rüt (jü) 3. symboal yn it kaartspul: > ruten
ruten (út it kaartspul) – rüten (jü)
ruter – rüter (di)
rútsjes (eigenskipsw.) – rütet
rûze – 1. skatte: schåte (rtw) 2. rûslûden meitsje: rüse (rtw), süse (rtw)
rúzje – > spul
sa – sü; ~’n: sü’n
saagje – > seagje
saai – lungwiili
saaie – > sweve
saak – sååge (di)
sabbelje – > sobje
sabel – soobel (di)
sabotearje – sabotiire (rtw)
sachs – såcht
sadat – südåt, amdåt
sadwaande – südänji; dat ~: ålsü
sage – > seage
sakje – 1. nei ûnderen gean: sake (rtw); ~ litte: sake lätje [leet, leet, leet], sainke [sainkt, sunk, sunken] (de deakiste ~ litte: e kast sainke) 2. net troch in eksamen komme: döörfåle (ûtw)
salade – saloot (dåt/di)
sâlt (eigenskipsw.) – sålt
sâlt (haadw.) – sålt (dåt)
sâltlokje – såltstrailer (di)
salve – suulew (dåt)
sammelje – soomle (rtw)
sân (haadw.) – sönj (dåt)
sân (telw.) – soowen
sânbank – sönj (di), soonbånk (di)
sandaal – sandool (jü)
sânde – soowent
sangerje – 1. eamelje: > eamelje 2. gûnzje: sungere (rtw) 3. meuke: schrumle (rtw)
sanikje – > eamelje
sânkerl – soonkjarl (dåt)
santich – sööwenti
santjin – soowentäin
saterdei – > sneon
satliket – äämboor
saus – > stip
sawat (byw.) – 1. hast: mååst 2. likernôch: > likernôch
sawat (haadw.) – süwat
sawol – … ~ as …: … süwälj as …
se (pers. foarnamw.) – Foar alle persoanen jildt: fuort nei in bynwurd of persoansfoarm: >s 1. 3e pers. iental 1e namfal: jü 2. 3e pers. iental 3e/4e namfal: har 3. 3e persoan meartal 1e namfal: ja 4. 3e persoan meartal 3e/4e namfal: ja, jam
seage – sååg (jü)
seagje – sååge (rtw)
seal – 1. ding om op te sitten: sål (di) 2. grutte romte: sool (di)
seam – suum (di)
sear (eigenskipsw.) – siir
sear (haadw.) – siir (dåt) (de finger docht my ~: e fainger deet me siir); op it ~ komme: krainke (rtw)
searje – seerie (jü)
sechsde – süst, seekst
sechstich – sösti
sechstjin – seekstäin
sêd – såt
see – siie (jü); foar de Waadsee altyd: heef (dåt)
seedyk – siidik (di), dik (di)
seefûgel – meew (jü), mööw (jü)
seehûn – siihün (di), silhün (di)
seeman – siimoon (di, da siimååns)
sêft – 1. net hurd: seeft, uuk (fan hûd ek: neesch) 2. net lûd: liis, sani 3. freonlik: wanlik, seeft 4. stadich: sani, lungsoom
sêge – sooge (di)
segel – säägel (dåt)
segen – > seine
segrinich – gnäri, stjünsch, stüünsch, taasi, tari
seil – 1. syldoek: säägel (dåt) 2. swilk: > swilk
seine – 1. meandersark: la (jü) 2. segen: säägen (di)
seingje – säägene (rtw)
seis – seeks
seizoen – säsong (jü)
sek – seek (di)
sekonde – sekunde (jü)
sekretariaat – sekretarioot (dåt)
sekretaris – sekretäär (di), schriwer (di)
selde – foar ientallige ûnsidige en froulike wurden: seelew; foar manlike en meartallige wurden: seelwie
selden – salten
seldsum – roor, salten
sels – 1. net in oar: seelew 2. tsjin de ferwachting yn: sügoor
selsoanret – äinmååget
selsstannich – seelewständi
semint – semänt (di)
sêne – seene (jü)
senuw – narf (di, da narfene)
septimber – septämber (di)
serieus – ålwri, for ålwer
servet – salfät (jü)
Servië – Särbien
sette – seete [seet, seet, seet]
seure – > eamelje
sy – > hja
sibskip – frünschap (jü/dåt)
sicht – sacht (jü/dåt)
sichtber – sachtboor, schöönlik, tu schüns
side – 1. pagina: sid (jü) 2. kant: sid (jü), kånt (di) 3. produkt fan siderûp: sisen (dåt)
siden – sisen
sydstrjitte – twarstroote (di)
sifer – siwer (jü), tål (jü); rapportsifer: nötje (di)
sigaar – sigaar (jü)
sigaret – sigarät (jü), smööker (di)
sigel – > segel
sigentsje – blucht (di)
siik (eigenskipsw.) – süük, krunk
siik (haadw.) – op ‘e ~: aw e säkj; op >e ~ wêze nei: säke [seecht, seecht, seecht] am
sij (haadw.) – jü (dåt) (de hij socht wjirmen en de sij siet op it nêst: et hi soocht wörme än et jü sätj awt neest)
sij (pers. foarnamw.) – > hja
syk – > siik
sikefûns – krunkenkas (jü)
sikehûs – krunkenhüs (dåt, da krunkenhüsinge)
siken – oome (di); hy is koart op ‘e ~: ham as e oome wat kort
sikesuster – krunkensüster (jü, da krunkensüsterne)
sikewein – krunkenwoin (di)
sykhelje – oome (rtw)
sykje – säke [seecht, seecht, seecht]
sykte – süük (jü), süükdoom (dåt), krunkhäid (jü), krångd (dåt)
syl – > slûs
sylboat – silebüütj (dåt)
sile – sile (rtw)
sille – schale [schal, schölj; schönj, schöljt], wårde [wårt, wörd, wörden]
Sylt – Sal
silver – > sulver
sim – 1. nâlestring: naulesnåår (jü) 2. fiskerssnoer: snåår (jü) 3. dobber: > dobber
simmer – samer (di)
simmermoanne – samermoune (di)
simulearje – simuliire (rtw)
syn (bes. foarnamw.) – foar ientallige manlike haadwurden: san; foar froulike, ûnside en meartallige haadwurden: sin
sin – 1. tekstrigel: seeting (jü) 2. in goed/min/… ~ ha: gödj/hiinj/… tupåås weese 3. doel: san (di), swäk (di); dat famke wie syn ~: jü foom wus sin ålwer 4. nocht: lust (jü); ~ ha oan: häi heewe (ûtw) ätj, lust heewe tu 5. sintúch: san (di) 6. opsetsin: > opsetsin
Sina – China
sinaasappel – ååpelsiin (jü)
Sinees – chineese (di)
Sineesk – chineesisch
sinfol – sanful
singelier – > nuver
sinke – sainke [sainkt, sunk, sunken]
sinleas – sanlüüs
sinne – san (jü)
sinnebaaie – san (rtw), sanslake (rtw)
sinneskyn – sanschin (di)
sinneskynwaar – sani wääder (dåt)
sinnich – 1. tier: kiir, tari, taasi 2. segrinich: gnäri, tari, taasi 3. mei sinneskyn: sani
sintimeter – sentimeeter (di/dåt)
sintraal – säntrool; ~ stasjon: hoodboonhuf (di)
sintrum – säntrum (dåt)
sipel – schalut (jü)
sirkus – tsirkus (di)
systeem – süsteem (dåt)
sit – 1. stoel: sat (di), stölj (di, da stoule); in ~ nimme: ham haaneseete (ûtw), ham dilseete (ûtw) 2. plak yn organisaasje: sat (di), mandååt (dåt), plåts (dåt)
sitewaasje – situasjoon (jü)
sitroen – sitroon (jü)
sitte – sate [sat, sätj, sin]
sizze – seede [säit; sää; säid]; om ~n jaan: hiire (rtw), lüstere (rtw)
sjaal – schåål (di), hålsdök (dåt), hålsnoosdök (dåt)
sjarmant – sjarmant
sjarme – raits (di)
sjauffeur – käärer (di)
sjef – > baas
sjek – 1. tabak: tobåk (dåt) 2. betellingsopdracht: schäk (di)
sjem – marmeloode (jü)
sjen – 1. mei de eagen waarnimme: siinj [sii; schucht, siie, såch, sänj – siien] 2. besykje om mei de eagen gewaar te wurden: kiike (rtw), löke (rtw) 3. besykje: löke (rtw), kiike (rtw) (wy sille ~ dat wy klearkomme: we schan löke än wård klåår); ~ litte: wise (rtw)
sjerp – 1. sierbân: biinj (dåt) 2. sûkerprodukt: siirp (dåt)
sjerry – sjärii (dåt)
sjippe – siip (dåt)
sjipsop – wöis (dåt)
sjitark – pufer (di)
sjitte – schiitje [schüt, schüütj, schin]
sjonge – schunge [schungt, süng, süngen]
sjonger – schungster (di)
sjongeres – > sjongster
sjongferiening – schungferiin (di), schungferiining (jü)
sjongster – schungster (jü)
skaad – 1. plak út it ljocht: schaame (di) 2. râne fan in hoed: rånt (di)
skaai – 1. famylje: frünschap (jü/dåt) 2. slach: slåch (di), sliik (di)
skaaie – ~ nei: likene (dat famke ~ o sa nei har mem: jü foomen likent har mam foon hood tu fätj)
skaaimerk – kåntiiken (dåt)
skaainamme – > fan
skaaf – hääwel (di/jü)
skaal – schääl (jü)
skalk – schålk
skamje – jin ~: ham schoome (rtw)
skamte – schoom (jü)
skandaal – skandool (di)
skande (eigenskipsw.) – schååse, spiiti
skande (haadw.) – schönj (di), schönje (di); skoof en ~: > skoof
skandlik – schåndlik
skandpeal – kåk (di)
skansearje – schååsie (rtw)
skap – > rim
skarnier – > knier
skat – 1. saken fan grutte wearde: schåt (di/jü) 2. leavjende oansprekfoarm: > pop
skatte – schåte (rtw)
skattich – njüti
skea – schååse (di); ~ dwaan: schååse [schååst, schååst, schååst]
skealjes – woog (jü)
skeamel – eerm, poower, süüni
skean – schiif
skeanbilje – raingele (rtw)
skearapparaat – rååger (di)
skeare – rååge (rtw)
skeel (byw.) – > skilich
skeel (haadw.) – strid (di), diferänts (jü)
skeelers – inlines (da)
skeet – fjart (di)
skeine – schiinje [schånt, schånd, schånd]
skeinspruten – sanspoote (da)
skele – schääle (rtw)
skelk – schort (dåt)
skelle – scheele (rtw), scheempe (rtw)
skeppe (haadw.) – schüfel (di), schoul (jü)
skeppe (tiidw.) – 1. kreëarje: schååfe [schååft, schuf, schääm] 2. grave: greewe [greeft, grouf/gröif, grääwen]
skepsel – kreatör (jü)
skerm – schirm (di); projeksjeskerm: laanert (dåt)
skermje – fachte (rtw)
skerp (eigenskipsw.) – scharp
skerp (haadw.) – schårp (dåt)
sket – > stek
sketterje – kwääke (rtw)
sky – schii (di)
skie – 1. hâlder foar stekwapen: schiis (jü) 2. fagina: miik (jü), måcht (jü); ynformeel: puus (jü)
skye – schiifååre (ûtw)
skiede – schiise [schååst, schåås, schåås]
skieding – 1. grins: gränse (di), schiising (jü) 2. naad yn it hier: schiising (jü), iis (di) 3. útinoar gean fan minsken: schiising (jü)
skiednis – histoori (jü)
skientme – smukhäid (jü)
skiep – schäip (dåt, da schäip)
skieppeloarte – tjartling (dåt)
skier – gra, gruu
skift – kategorii (jü)
skiif – schiiw (jü); hurde ~ (fan kompjûter): fååstplååt (jü)
skikke – schake (rtw)
skyl – schaal (dåt)
skyld – schild (dåt)
skilderij – schilderai (dåt), schild (dåt)
skilderje – mååle (rtw)
skilderkeunst – måålerai (jü)
skile – schaale (rtw), pale (rtw)
skilich – schaaluuget, scheeli; ~ sjen: schaale (rtw), scheele (rtw)
skilje – 1. doarbel betsjinje: klaingere (rtw) 2. tillefoan betsjinje: önjteele (rtw)
skille – > skele
skimer – schamer (di); moarnsskimer: deeringe (di); jûnsskimer: eenhärnge (di)
skimerich – schameri
skimmel – 1. wyt hynder: schamel (di) 2. (oanslach fan) lytse plantsjes: schamel (di/dåt)
skimmelich – ferschameld
skyn – schin (di)
skynber – schinboor
skine (haadw.) – schaanebiinj (dåt, da schaanebiine); in blauwe ~ jaan: oufsnätje [sneet ouf, sneet ouf, oufsneet], oufluupe lätje [leet, leet, leet]; in blauwe ~ rinne: en korw füünj (ûtw)
skine (tiidw.) – scheene [schint, schind, schind]
skinke (haadw.) – schainkel (di)
skinke (tiidw.) – schånke [schånkt, schångd, schångd]
skynwerper – jåchtsmiter (di)
skip – schap (schaawe)
skipfeart – schapfård (jü)
skypje – in krupsje ~: süük wårde (ûtw); kjeld ~: ham ferkäile (rtw)
skipper – schaper (di)
skipperje – schapere (rtw); bemiddelje: taktiire (rtw)
skipsrûte – schapsruute (jü)
skyt – schit (di/dåt)
skite – schite [schat, schiitj, schan]
skiterich – fiich
skiterij – oan ‘e ~ wêze: twååsere (rtw), plungere (fan fee)
skytlokken – klååt (jü/dåt)
skytskoarje – tsjin eat oan ~: for wat krumpe (rtw)
skjin – riin, lisi, püük
skjinmeitsje – riinmååge (rtw), riinie (rtw)
skjirje – schöre (rtw)
skjirpapier – soonpapiir (dåt)
skjirre – schäär (jü/dåt)
skoaie – bade (rtw)
skoaier – pråker (di), badmoon (di, da badmååns), snöper (di)
skoalbern – schouler (di)
skoalboerd – toofel (jü)
skoalfamke – schöljdeern (jü)
skoaljonge – schouler (di)
skoalle – schölj (dåt, da schoule)
skoallejier – schöljiir (dåt, da schöljiirnge)
skoalmaster – schöljmäister (di)
skoan – nooch
skoander – fain, ålerbeest; foar lekker ek: laker
skoandochter – swiigerdoochter (jü)
skoanheit – swiigertaatje (di)
skoanmem – swiigermam (jü)
skoansoan – swiigersaan (di)
skoansuster – swiigersöster (jü, da swiigersösterne)
skoarskje – jin yn >e sinne ~: sanslake (rtw)
skoarstien – schoorstiinj (di, da schoorstiine)
skoat – > skurte
skoattel – peen (di/jü), boolt (di), schoos (jü), schoof (dåt), schoot (di/dåt); de doar op >e ~ dwaan: e döör oufschoose (rtw)
skodholje – mat hood schude (rtw)
skodzje – schude (rtw)
skoech – schöif (di, da schuur); ien wat yn ‘e skuon skowe: huum wat önj e schuur giitje (ûtw)
skoft – 1. lichemsdiel: buug (di) 2. minne hont: hånehuul (dåt) 3. beskate tiid: schöör (dåt, da schöre), schiitj (dåt), tidlung (jü) 4. pauze: schufttid (jü)
skoftsje (haadw.) – schöör (dåt, da schöre), schiitj (dåt)
skoftsje (tiidw.) – schufte (rtw)
skol – schul (jü), but (jü)
skom – schüm (dåt)
skomje – schüme (rtw)
skommel – > touter
skommelje – > touterje
skonk – biinj (dåt, da biine)
skoof – ~ en skande: en schoom än en schönj
skop – trääs (di), trees (di, da trääse), spårk (di)
skoppe – treese [treet, trätj, trin], spårke (rtw)
skoppen (út it kaartspul) – spååden (jü)
skot – schoot (di)
Skot – Schåte (di)
Skotlân – Schåtlönj
skots – > iisskots
Skotsk – schotisch
skou – schuu, schuuf, blüch
skouboarch – teooter (dåt)
skouder – schuler (di); oan ‘e ~s lûke: ma da schulere take (rtw)
skouspul – schouspal (dåt)
skowe – schüwe [schüft, schuuf, schääwen]
skraabje – kratsen (rtw)
skraal – rüch, röög
skrasse – 1. in beskate beweging meitsje: kratse (rtw) 2. annulearje: straage (rtw), liise (rtw)
skreau – > gjalp
skreauwe – > raze
skreef – > kier
skreppe – büüe (rtw), uuge (rtw), bålwärke (rtw)
skrieme – griine (rtw), schraie (rtw), gååle (rtw)
skriemerich – piipi
skrift – häft (dåt), schriwbök (dåt)
skrik – schrak (di)
skrikke – ham ferfääre [ferfjart ham, ferfjard ham, ham ferfjard]; ~ litte: schrake (rtw)
skriuwe – schriwe [schraft, schriif, schraawen]
skriuwer – 1. auteur: schriwster (di), autor (di) 2. sekretaris: sekretäär (di), schriwer (di)
skriuwster – autoorin (jü)
skriuwwize – schriwwise (di)
skroar – schrüüdjer (di)
skroef – schruuw (jü)
skroevedraaier – schruuwdraier (di)
skroevje – schruuwe (rtw)
skronfelich – schrumpli
skronfelje – schrumpe [schrumpet, schrump, schrumpen]
skruten – blöög, blüch
skûdelje – > ôfwaskje
skûdelwetter – > ôfwaskwetter
skuld – 1. betellingsefterstân: schül (dåt) 2. lêst, ferantwurdlikheid: schälj (jü)
skuldich – 1. ferplichte om te beteljen: schüli, schäli 2. de morele lêst of ferantwurdlikheid dragend: schäli
skûlje – schööle (rtw)
skûlk – dascheklüt (di), hoonschan (dåt)
skûlliif – muder (jü)
skulp – schul (jü)
skûlplak – schööl (dåt)
skûm – > skom
skuonmakker – söter (di)
skuonpoets – schuurputs (di)
skuor – raft (di), bjarsting (jü), riw (di)
skuorje – > skjirje
skuorpapier – > skjirpapier
skuorre (haadw.) – låås (jü)
skuorre (tiidw.) – 1. hurd lûke: riwe [raft, riif, raawen] 2. stikken lûke: riwe (ûtw) 3. troch lûken stikken gean: riwe (ûtw)
skurf – rupi
skurte – schüütj (di)
skut – > stek
skûtel – 1. petiele: schääl (jü), aschät (dåt) 2. gerjocht: taler (dåt), plååt (jü), rucht (di) 3. pantsje: > pantsje
skûteldoek – > skûlk
skûtelwaskje – > ôfwaskje
slaad – saloot (dåt/di)
slaaf – sloow (di)
slaan – slüünj [sloit, slöif, sloin – slouen]; mei grutte krêft ~: naie (rtw); yninoar ~ (fan minsken): fernaie (rtw), ferbööge (rtw), ferhaue (rtw), fertamere (rtw)
slach – 1. fjildslach: slåcht (jü) 2. klap: hau (di), sliik (di) 3. soarte: > soarte
slachboom – slåchbuum (di)
slachrjemme – ruume (dåt)
slachte – slacht (dåt)
slachter – slåchter (di)
slachtoffer – oofer (dåt)
slachtsje – slåchdie (rtw)
slagje – luke (rtw), flåsche (rtw); yn ‘e betsjutting troch in eksamen komme: döörkaame (ûtw)
slak – 1. bistje: snak (jü) 2. ôffalprodukt: slåk (dåt)
slange – slånge (di)
slank – slånk
slanter – > ezelsear
slavin – sloowin (jü)
Slavysk – slaawisch
sleat – slüütj (di)
sleatsjespringe – klootstookspränge (ûtw)
sleau – 1. sloarderich: prousi, ouerhaane 2. te maklik fan aard: meeklik (wat dat oangiet is er wat ~: wat dåt önjgungt as ‘r wat meeklik aw ham) 3. slûch: > slûch
sleef – sleef (di)
sleep – 1. diel fan jûpe: slaaw (jü) 2. rige: ra (jü/dåt)
sleepfuotsje – sliike (rtw)
Sleeswyk – Slaswik
Sleeswyk-Holstein – Slaswik-Holstiinj
slepe – slaawe (rtw)
slide – slaase (di)
slydzje – slaase (rtw)
sliep – släip (di); yn ~ falle: insläipe (rtw)
sliepe – släipe [sleept, släip, släipen]
sliepkeamer – släipdörnsch (di)
sliepplak – släipplåts (di)
sliepsek – släipseek (di)
slikje – slake (rtw)
slim – 1. earnstich: slam 2. tige: ordi, dul, ouremätje; ~ ferwûne: swåårfersiird 3. aaklik: slam, ärj (eere, eerist)
sline – slakere (rtw)
slinger – 1. guirlande: girlande (jü) 2. draaistôk: snui (jü) 3. swingel: swaingel (di) 4. dat famke sit wol ~ oan: jü foom as åltid håder än blees
slingerje – slänge [slångt, slångd, slångd], slaingere (rtw)
slypje – slipe [slapt/slipt, sliip/sliped, slim/sliped]
slite – slite [slat, sliitj, slan]
sljocht – 1. flak: schucht, slucht, äiwen; dat leit my ~: dåt as me egool/såchtetseelew/likefoole/eenerlai 2. gek: dääsi; ~ op: måål eefter, boonseet eefter, schal eefter 3. ienfâldich: schucht, slucht, däik, iinjfåch
sljochtwei – däik, iinjfåch
sloarderich – prousi. sluuderi; as karaktertrek ek: ouerhaane
slobberje – slubere (rtw)
slok – sluk (di), slaink (di), håål (di)
slokje – 1. lytse slok: > slok 2. gleske sterke drank: slaink (di), soopke (di), süpke (di) 3. resepsje: emfång (di); ynformeel ek: süperai (jü)
sloop – 1. kessensloop: > kessensloop 2. sloperswurk: dilhååle (rtw)
slop – uuk
slot – sloot (dåt); op >t ~: aw e sloot
Sloveen – Sloweene (di)
Sloveensk – sloweenisch
slûch – luum
slúf – > kefert
sluier – > wale
slûpe – schööle (rtw)
slûs – slüüs (jü), sil (dåt)
slute – slite [slüt, slüütj, slin]
smarre – smeere [smjart, smjard, smjard]
smarsel – suulew (dåt)
smeie – smaase (rtw)
smeitsje – smååge (rtw)
smeke – bade [badet, bäid, bin]
smel – smeel
smelte – smulte [smultet, smulted, smulten]
smid – smas (di, da smaase)
smidte – smaas (jü)
smyksem – > smiksem
smiksem – suulew (dåt)
smite – smite [smat, smiitj, sman]
smjunt – 1. fûgel: smün (jü) 2. skoft: kiltring (di)
smoar (eigenskipsw.) – 1. fereale: ferliiwd 2. dronken: > dronken
smoar (haadw.) – smeer (dåt)
smoarch – mjuksi, smeeri; sa=n ~ jonkje/famke: bloot sü=n dräng/foom
smoare – 1. wjirgje: > wjirgje 2. stikke: stike (rtw) 3. beskate manier fan iten klearmeitsje: smuure (rtw)
smoargens – mjuks (dåt)
smoes – > ferlechje
smoke – smööke (rtw), båke (rtw)
smots – möis (dåt); oan ~: tu gröis än möis
smout – sprööksch, snååki, interesant, meeklik
smûk – meeklik
snaar – sträng (di)
snaffel – neeb (dåt), snoowel (di)
snavel – > snaffel
snein – saandi (di)
snelheid – > faasje
sneon – saneene (di)
snert – > earte
sneup – stroi (jü) (op >e ~ wêze: aw e stroi weese)
sneupe – stroife (rtw)
snie – snii (di)
snies – sniis (dåt)
snije – 1. mei mes ensfh. bewurkje: scheere [skjart, skjard, skjard], twite [twat, twiitj, twan] 2. snie jaan: snaie (rtw)
snipel – 1. stikje papier: snipel (di) 2. fêste rubryk: baidreeging (jü)
snipper – > snipel
snjit – giitj (di)
snoad – 1. tûk: > tûk 2. singelier: apårti, wunerlik
snoar – 1. skoansuster: > skoansuster 2. snor: > snor
snoarkje – snårke (rtw)
snobje – slakere (rtw)
snobbersguod – swätjkrååm (dåt), bum (dåt)
snoepke – bum (di, gjin meartal)
snoer – snåår (jü)
snokke – snuke (rtw)
snor – snausbjard (dåt)
snotte – snoot (dåt)
snút – snüte (di), snüt (jü)
snuve – snüwe [snüft, snuuf, snim]
soad – 1. protte: > protte 2. siedpunt: koogen (dåt); oan ‘e ~: bait koogen, önjt koogen; de ~ hawwe: gliinjwååder heewe (ûtw)
soal – 1. skuonsoal ensfh.: sool (jü); 2. farwetter: fåårwååder (dåt); 3. foar it ~tsje hâlde: harinleede [läit harin, läid harin, harinläid]
soaltsje – > soal
soan – saan (di)
soarch – söri (dåt); jin soargen meitsje: ham sörie (rtw)
soarchfâldich – akeroot, nip, nau
soarchlik – 1. yn noed: besörid; slim ~: äimfüülji 2. earnstich: slam
soarchsum – sörisoom
soargje – ~ foar: sörie (rtw) for; ~ foar (ien dy=t âld of siik is): struuke (rtw) for; derfoar soargje dat …: tusiinj (ûtw) dåt …
soarte – sliik (di)
soartgelikens – äänlik
sobje – suuke (rtw)
soer – sör
soerstof – sörstuf (di)
sofa – soofa (dåt)
sok (byw.) – suk
sok (haadw.) – 1. klaaiïngstik: sookling (jü) 2. kielwetter: keelwååder (dåt)
soks – süwat
sokses – hanspeeter (di)
sokssawat – süwat
sokstopje – hoosstoope (rtw)
solder – > souder
som – sööme (di)
sompe – mjarsch (jü), moor (dåt)
soms – samtids, wilems
somtiids – > soms
sont – > sûnt
sop – 1. fruchtesop: saft (di) 2. waarm floeiber gerjocht: sup (dåt) 3. sjipsop: wöis (dåt)
sortearje – sortiire (rtw)
sosjaal – sotsjaal
sou – > souwe
souder – 1. plafond: looft (di) 2. boppeste ferdjipping: looft (di), ökling (dåt) (fliering)
souwe – groumeskiche souwe (foar bg. rjappels en nôt); sääw (dåt); foar floeistoffen: druuw (jü); fynmeskich (foar moal ensfh.): tåms (di)
spandoek – transparänt (dåt)
spanne – spåne (rtw)
spannend – spånend
spanning – spåning (jü)
spatte – spüte (rtw)
spatsje – droop (di)
speak – späkje (di), spunk (jü); ~ rinne: schiif luupe (ûtw)
speakje – jin de lea ~: ham streeke (rtw), riike (rtw), ütfäisme (rtw)
spegel – späägel (di), schaamstiinj (di, da schaamstiine)
spegelaai – späägeloi (dåt)
spegelbyld – späägelbil (dåt)
spegelje – späägele (rtw)
spek – speek (dåt)
speure – spöre (rtw)
spiele – 1. bewege fan wetter: späile (rtw) 2. mei wetter himmelje: späile (rtw) (fan klean: apspäile) 3. ôfwaskje: > ôfwaskje
spien – by frou: pååpe (di); by ko: spaan (jü)
spier – muskel (di); yn it ~: önj e weer
spierpine – muskelkååder (di)
spiker – spiker (di), näägel (di)
spikerbroek – jeans (da)
spylje – spaale (rtw)
spin – kunker (di)
spinne – spane (rtw)
spinreach – spanroi (dåt), spanroil (dåt)
spyt – häitwung (jü); ~ hawwe (fan): beduure (rtw) (hy hat ~ fan syn leagen: hi beduurt san läägen)
spite – > muoie
spitich – spiti
spitigernôch – spitienooch, kiifenooch
spjelde – knoopneel (jü)
spoar – 1. print: spoor (jü) 2. oanwizing, bewiis: spoor (jü) 3. spoarwegen: boon (jü) 4. spoartrajekt: spoor (dåt)
spoarleas – spörlüüs
spook – > spoek
spoek – spökelse (dåt), spök (dåt)
spoeketaast – mamentiiken (dåt)
spoekje – spöke (rtw)
spontaan – spontaan
sport – sport (di)
sportferiening – sportferiin (di), sportferiining (jü)
sportman – sportmoon (di, da sportmååns)
sportyf – sportlik
spraak – snååken (dåt)
spraakleare – spräkeliir (jü)
sprake – der is ~ fan: deer wus e rääde foon; gjin ~ fan!: kamt ai önj frååge!
sprei – > wrine
sprekke – spreege [spreecht, spräk, spräägen], rääde (rtw)
sprekker – spreeger (di)
sprekoere – spreegstün (jü)
sprekwurd – spräkuurd (dåt)
spreuk – spröök (di)
springe – spränge [spraingt, sprüng, sprüngen]
springfloed – spräng (di)
sprong – spräng (di), sats (di); spronkje: hoop (di)
sprút – sproot (di); ~sjes: rouseküülj (di)
sprútsje – sproote (rtw)
spuie – spaie (rtw)
spuit – spoit (di)
spuitsje – spoite (rtw)
spul – 1. wat spile wurdt: spal 2. rúzje: strid (di), toot (dåt), tjaulerai (dåt); ~ mei inoar ha: ham stride [strat, striidj, stran], ham rååge (rtw) 3. guod: > guod 4. boerepleats: > boerepleats
staasjejild – pönj (dåt); flesse mei ~: poonbutel (di)
staazje – praktikum (dåt)
stadich – sani, lungsoom
stadichoan – sani, ålsani, stääsiwach, lungsoom, pee-a-pee, pee-am-pee
stadion – staadion (dåt, da staadie)
stadium – staadium (dåt, da staadie)
stake – straike (rtw)
stakker – stååkel (di)
stâl – 1. stal: > stal 2. bûthús: > bûthús 3. plak foar ien bist yn it bûthús: stål (di)
stal – gestålt (jü)
stam – ståm (di)
stambeam – ståmbuum (di)
stamgast – ståmgeest (di, da ståmgeestinge)
stamheit – ståmfider (di)
stamkroech – ståmkröif (di)
stammerje – ståmere (rtw), knüstere (rtw)
stampe – ståmpe (rtw)
stamtafel – ståmscheew (jü)
stân – stånd (di); ta ~: tustånde; yn ~ hâlde: bai like hüülje (ûtw)
stânbyld – ståndbil (dåt)
stange – stunge (di)
stank – stjunk (di)
stânpunt – ståndpunkt (di)
stap – stååp (di), trääs (di), trees (di, da trääse), schrid (di)
stappe – 1. stappen sette: stååpe (rtw), treese [treet, trätj, trin], schride [schrat, schriids, schran] 2. útgean: ütgunge [gungt üt, gäng üt, ütgängen]
stasjon – boonhuf (di)
stavering – 1. staveringsregeling: ruchtschriwing (jü) 2. skriuwwize: schriwwise (di)
staverje – bökstäwiire (rtw)
stean – stönje [stoont, stöö, stiinjen]
steapel – stoopel (di), bunke (di)
steat – stoot (di); yn ~ (ta): önjstånde tu
stedspark – stääpark (di)
steech (eigenskipsw.) – > steil
steech (haadw.) – stich (di, da steege)
stees – > hieltyd
steger – > steiger
steiger – 1. bausteiger: staloosch (dåt), staling (jü/dåt) 2. oanlissteiger: stich (di, da steege)
steil – 1. frij rjocht omheech of omleech geand: stail, stjart 2. ûnfersetlik: twari, ströösi, hålsståri
stek – 1. hikke: > tuun (di), tjååre (di), ståk (dåt) 2. prip: stääg (di); ~ fan pine: tuur (jü)
stekke – steege [steecht, stäk, stäägen]; fan ynsekten: porte (rtw)
stekker – steeger (di)
stelle – 1. pikke: steele [steelt, stälj, steelen], klaue (rtw) 2. yn in beskate posysje bringe: stale (rtw) 3. oannimme: stale (rtw)
sterk – stark; fan in drank ek: kral (~e tee: kralen tee)
steun – > stipe
steure – stiire (rtw)
stiefaar – > styfheit
stiel – stälj (dåt)
stiemem – > styfmem
stien – stiinj (di, da stiine)
styfâlden – stjåpålerne (da)
styfdochter – stjåpdoochter (jü)
styffaar – > styfheit
styfheit – stjåptaatje (di), stjåpfider (di)
styfmem – stjåpmam (jü, da stjåpmamne)
styfsoan – stjåpsaan (di)
stift – 1. skriuwark: stift (di), schriwer (di) 2. nakje: stift (di)
stifting – stifting (jü)
stiftsje – stifte (rtw), grünleede [grünläit, grünläid, grünläid]
stige – steege [steecht, stäich, stäägen]
stiif – stif [stiw] (stiwer, stifst)
stik – stuk (dåt, da stööge/stöögne); ~ bôle: büsche (di); ~je by bytsje: pee-a-pee, pee-am-pee, pootje-for-pootje
stikel – pik (di)
stikelbaarch – pinswin (dåt)
stikelich – 1. mei stikels: piki, piket 2. segrinich: gnäri, stjünsch, stüünsch, taasi, tari 3. net mijen: scharp
stikelje – 1. pleagje: tare (rtw) 2. oantrune: önjpure (rtw), spoore (rtw)
stikelpeinjes – besteegingsgiilj (dåt)
stikeltried – pikewäär (dåt)
stikem – hiimlik
stikke – 1. smoare: stike (rtw) 2. rûchwei naaie: stäpe (rtw)
stikken – önjtstöög
stil – stal
stilje – stale (rtw)
stilswijend – stalsweegens
stilte – stale (di)
stim – 1. minsklik lûd: rees (dåt), steem (jü) 2. dielname oan stimming: stam (jü), steem (jü)
stimme – 1. kieze: stime (rtw), kiise (rtw) 2. ynstrumint op toan bringe: stime (rtw)
stimming – 1. humeur: mödj (dåt/di) (in goeie ~: en fröilik mödj); yn in goeie ~: gödj tu mödjs 2. sfear: stiming (jü), mödj (dåt/di) 3. kiesproseduere: oufstiming (jü)
stimulearje – stimuliire (rtw)
stinne – stääne (rtw)
stip – 1. punt: prak (di) 2. saus: schüü (dåt), düwing (dåt), düpels (dåt)
stipe – 1. help: stipe (di) 2. subsydzje: > subsydzje
stypje – stipe (rtw)
stippe – düpe (rtw)
stisel – umdum (dåt)
stjer – stäär (jü)
stjerre – stärwe [steerft, störw, störwen]; ~ oan: stärwe ouf
stjit – stiitj (di)
stjitte – stiitje [stååt, stååt, stååt]
stjoer – stjör (dåt)
stjoere – 1. it stjoer brûke: stjöre (rtw) 2. lieding jaan: stjöre (rtw) 3. it befel jaan om earne hinne te gean: schake (rtw) 4. mei de post komme litte: schake (rtw) 5. fia radio of tillevyzje komme litte: siinje [sånt, sånd, sånd]
stjoerleas – stjörlüüs
stjoerman – stjörmoon (di, da stjörmååns)
stjonkbom – stjunkbum (jü)
stjonke – stjunke (rtw)
stjonkerij – stjunkerai (jü)
stjurje – stiwere (rtw)
stoarje – histoori (jü), tääl (dåt)
stoarm – storm (di)
stoarmeftich – stormi
stoarmfloed – stormflödj (jü)
stoarmje – storme (rtw)
stoart – > jiskelân
stoarte – stjarte (rtw); fan smoargens: deponiire (rtw); fan jild: ouerwise (rtw); oan it loket: inseete [seet in, seet in, inseet]
stoartelje – stjortle (rtw)
stobbe – buumstumpe (di)
stoepe – > trotwaar
stoet – amtooch (di)
stof – 1. fine kerls: stoof (dåt), mölj (dåt), smul (dåt) 2. deade mannen: stoof (dåt) 3. tekstyl: tjüch (dåt), klüüs (dåt) 4. matearje: stuf (di)
stofdoek – stoofklüt (di)
stoffer – > plomkebiezem
stofsûger – stoofsööger (di)
stofsûgje – stoofsööge (rtw)
stôk – stook (di)
stolperje – snääwele (rtw), snuble (rtw)
stom – 1. swijend: stum 2. dom: blööd
stomboat – dåmper (di)
stomp (eigenskipsw.) – bul
stomp (haadw.) – stump (di)
stoom – dåmp (di)
stopje – 1. hohâlde: hüülje [hålt, hül, hülen] 2. ophâlde: aphüülje (ûtw) 3. tichtnaaie: stoope (rtw) 4. ticht~: tachtmååge (rtw)
stopkontakt – kontaktdous (jü)
stopljocht – > ferkearsljocht
stopnuddel – stoopneel (jü)
stoppel – stöpel (jü)
stove – stuuwe (rtw)
stowe – stüwe [stüft, stuuf, stääwen]
straal – > striel
straf – stroofe (di)
strafber – stroofboor
strafblêd – stroofregister (dåt)
straffe – stroofe (rtw)
strak – 1. aansen: stråks 2. net los: struuf
strale – > strielje
strampelje – snääwele (rtw), snuble (rtw), stjortle (rtw)
strân – strönj (di)
strânhotel – stroonhotäl (dåt)
strânstoel – stroonstölj (di, da stroonstoule)
streakje – aie (rtw), sliike (rtw)
stream – struum (di)
streame – struume (rtw), fliitje [flüt, flüütj, flin]
streek – 1. line: straag (di) 2. krite: trinambai (dåt) 3. fyt: straag (di) 4. fan ~: döörenouder; op ~: önj fård, aw e glaas; by de ~ wêze: > sutelje
streekhout – > lineaal
streekjes (eigenskipsw.) – stripelt
strekke – streeke (rtw), reeke (rtw), riike (rtw)
strewellen – busche (da)
stribbelich – 1. dwers: twas 2. skraal: rüch, röög, rubeli
stribje – strääwe (rtw)
stribjen – strääwen (dåt)
stride – stride [strat, striidj, stran]
strider – strider (di); figuerlik ek: uuger (di)
strideraasje – strid (di), striderai (jü)
strie – strai (dåt)
striebreed – gjin ~ yn >e wei lizze: niinj strai önj e wäi leede (ûtw)
strieke – strai (dåt)
striel – strool (di)
strielje – stroole (rtw)
striid – strid (di), kåmp (di)
striidgjalp – kåmpskriil (di)
strik – 1. klaaiïngstik: slips (di) 2. knoop mei lussen: sloif (jü, da sloiwe) 3. falstrik: släng (di/jü), snåår (jü)
strike – 1. strikende beweging meitsje (ek mei strykizer): strike [strakt, striik, straagen] 2. korrekt wêze: schåle (rtw)
strykizer – strikjoorn (dåt)
strikke – 1. mei in lus tichtbine: tusnåre (rtw) 2. oerhelje: inspåne (rtw)
strjitferljochting – strootejåchte (da)
strjitte – stroote (di)
strofe – fjarsch (dåt)
stroffelje – snääwele (rtw), snuble (rtw)
stront – schit (di/dåt), mjuks (di/dåt); stik ~: lort (di); oan ~: tu gröis än möis
stroom – > elektrys
strôt – slaink (di), stråås (jü)
strôtbol – strååsbüde (di)
struie – straile (rtw), straagele (rtw)
struile – struule (rtw)
struisel – straiels (dåt)
strûk – strük (di); de ~en: da busche
strún – stroi (jü) (op >e ~ wêze: aw e stroi weese)
strune – stroife (rtw), aw e stroi weese (ûtw)
strûp – > strik
struse – fååstsnååre (rtw)
studearje – studiire (rtw)
studint – studänt (di)
studinte – studäntin (jü)
studinteferiening – studänteferbining (jü)
studintekeamer – studänteboog (dåt)
studio – stuudio (dåt)
stúdzje – stuudium (dåt)
stúdzjebeurs – stipändium (dåt)
stuit – 1. eagenblik: uugensteblak (dåt); op it ~: önjt uugensteblak, tutids 2. weromsprong: spräng (di)
stuiterje – > stuitsje
stuitsje – 1. stuiterje: spränge [spraingt, sprüng, sprüngen] 2. keare: kiire (rtw)
stûkje – stooke (rtw)
stúmje – mupse (rtw), wrantje (rtw), stüünjsche (rtw)
stumper – stååkel (di); foar ien mei amper jild: biler (di), snöper (di)
stúmsk – stüünjsch
sturt – stjart (di)
stút – 1. diel fan ‘e kont: huulebååle (di) 2. broadsje: stjüt (jü)
subsydzje – tuschus (di), subwäntsjoon (jü)
sûch – 1. mot: söög (jü) 2. domkop: tufel (di)
sucht – süfser (di)
suchtsje – süfse (rtw)
súd – sööd
Súd-Amearika – Sööd-Ameerika
suden – sööden (dåt)
Súd-Hollân – Sööd-Hollönj
súdlikst – sööderst
Súd-Sleeswyk – Sööd-Slaswik
suertsje – 1. snoepke: bum (di, gjin meartal) 2. weiten hin: uukoi (dåt), woihoos (jü)
sûge – sööge (rtw), süge [suucht, suuch, säägen], süüge [sücht, suuch, säägen]; oan memmeboarst: pååpe (rtw)
sûkelade – schookolaade (jü)
sûkeladereep – schookolaadenboolt (di)
sûker – suker (dåt)
sukses – erfolg (di)
suksesfol – erfolgrik
sulver – silwer (dåt)
sûn – sün
sûnde – seene (di)
sûnder (ferhâldingsw.) – suner
sûnder (haadw.) – seener (di)
sûndich – seeni
sûndigje – seenie (rtw)
sûnens – sünhäid (jü) (ek as heilwinsk by it drinken)
sunich – 1. net lûd: sani, liis 2. net rij: süüni, sööni
sûnt – sunt
sûpe (haadw.) – oune (dåt)
sûpe (tiidw.) – süpe [süpt, suup, sim]
sûpenbrij – ounewåling (dåt)
sûpengroattenbrij – ounebrai (dåt)
sûperij – süperai (jü)
sûpke – slaink (di), soopke (di), süpke (di)
sûplap – süpjöögel (di)
suster – söster (jü, da sösterne)
sutelje – runtluupe (ûtw)
suterich – rupi
suvel – moolkewoore (da)
suver (byw.) – mååst (hy koe it ~ net leauwe: hi köö et mååst ai liiwe)
suver (eigenskipsw.) – 1. net fersmoarge: riin 2. net falsk: riin
suverje – klååre (rtw)
sûzje – süse (rtw)
swaaie – 1. wiuwe: wainke (rtw), woite (rtw) 2. keare: kiire (rtw)
swak – uuk
swalker – butjer (di), pråker (di)
swalkje – stroife (rtw)
swan – swuun (jü)
swanger – > swier
swarre – sweere [swjart, swjard, swjard]
swart – suurt
swarthierrich – suurthäärt
sweager – swooger (di)
swee – in grut ~ slaan: brüske (rtw), puche (rtw)
sweltsje – swulken (jü/dåt)
swerver – > swalker
sweve – swääwe (rtw)
swier – 1. mei in heech gewicht: swåår 2. yn ferwachting: driich, swånger
swierrichheid – swiirihäid (jü)
swiet – swätj
swije – sweege [sweecht, swäich/swouch, swäägen]
swijsum – stal, roui, tungbünen
swilk – linoleeum (dåt)
swimme – swume (rtw)
swyn – swin (dåt; da swine)
swinge – swinge [swångt/swängt, swüng, swüngen]
swingel – swaingel (di)
swipe – swööw (jü)
swit – swiitj (dåt)
Switserlân – Swaits (jü)
switte – swiitje (rtw), swate [swat, swat, swat]
switterich – swiitji
swolmje – tüne [tünt, tünd, tünen]
swurd – swjard (dåt)
ta – tu; nei … ta: haane eefter; ~ … yn: in önj … (hy giet ~ de keamer yn: hi gungt in önj e dörnsch)
taak – apgoowe (di)
taal – spräke (di)
taalfeardichheid – spräkekompetäns (jü)
taalgroep – spräkefloose (di)
taalûnderwiis – spräkeunerrucht (di)
taalwittenskip – spräkewaasenschap (jü)
taap – 1. bar: tuunbånk (jü) 2. taapkraan: hoonke (di)
taapje – tååpe (rtw)
taapkast – > taap
taart – toort (jü)
tabak – tobåk (dåt)
tabakspromke – > promke
tabetrouwe – tutroue (rtw)
tabite – > tagripe
taboe – tabuu (dåt, da tabuus)
tachtich – tachtenti
tachtichste – tachtentist
tafal – tufål (di)
tafalle – gunge [gungt, gäng, gängen], ai sü slam weese (ik hie mei in ferlies rekkene, mar it foel ta: ik häi ma en ferlüst räägend, ouers et gäng)
tafallich – tufåli
tafel – scheew (jü)
tafeldekke – e scheew dake (rtw), e scheew awdreege [dreecht aw, dröich aw, awdräägen]
tafersjoch – ~ hâlde: tusiinj (ûtw)
tagean – deroan ~: tugunge [gungt tu, gäng tu, tugängen]
tagelyk – tugliks, liktidi, matseelew, eewensch
tagong – tugung (di)
tagripe – tugripe [grapt tu, griip tu, tugram]
tahâld – tuhüülj (dåt)
tahâlde – tuhüülje [hålt tu, hül tu, tuhülen]
taharker – tuhiirer (di)
taharkje – ätjharke (rtw)
taheakke – önjhång (di)
taheakje – önjhänge [hångt önj, hångd önj, önjhångd]
tajaan – tujeewe [jeeft tu, jäif tu, tujääwen]
tajefte – tujeeft (dåt)
takkel – schurk (dåt)
takom – näist
takomst – tukamst (jü)
taks – dåks (di)
taksy – taksii (dåt)
taksyrit – taksiifård (jü)
taksysjauffeur – taksiikäärer (di)
tal – tål (jü)
talich – spräklik
talitte – tulätje [leet tu, leet tu, tuleet]
tam – > nuet
tameitsje – > klearmeitsje
tange – tung (jü)
tank – 1. reservoir, pomp: tank (di) 2. legerreau: tank (di) 3. tankberens: tunk (di); tige ~!: foole tunk!
tankstasjon – > pompstasjon
tanimme – tunaame [namt tu, nüm tu, tunümen]
tankewol – tunk!, foole tunk!
tankje – tunke (rtw)
tante – > muoike
tar – tjååre (dåt), pak (dåt)
tariede – turäie (rtw)
tas – tååsch (jü)
taslaan – tuslüünj [slou tu; sloist tu; sloit tu; sloue tu, slouf/slöif tu, tusloin – tuslouen]
taspraak – rääde (di), önjspräke (di)
tastân – tustånd (di)
tastean – ferloof düünj (ûtw)
tastimme – tustame (rtw), ferloof düünj (ûtw)
tastimming – ferloof (dåt)
tawurd – > jawurd
te – tu
tean – tuun (jü)
teantsje – täilke (rtw)
tear (eigenskipsw.) – neesch
tear (haadw.) – leeding (di/jü), wränjkel (jü), schrumpel (di), füülj (di/jü)
teare – leede [läit, läid, läid]
teater – 1. toaniel: > toaniel 2. skouboarch: teooter (dåt)
tebek – tubääg
tebeksetter – mashoow (jü)
technyk – tächnik (jü)
technysk – tächnisch
tee – tee (as drank: di; as poeier: dåt, gjin meartal)
teef – taaw (jü)
teepûdsje – teepoose (di)
teewetter – teewååder (dåt)
tefreden – tufreese, nöögen
tegearre – tuhuupe
tegel – binnendoartegel, estrik: ålstråk (jü); tún- of trotwaartegel: plååt (jü)
teie – 1. teiwaar wêze: tuie (rtw) 2. floeiber wurde troch waarmte: smulte [smultet, smulted, smulten]
teiwaar – tui (di)
teken – tiiken (dåt)
tekening – tiikning (jü)
tekenje – tiikne (rtw), mååle (rtw)
tekkel – dåkshün (di)
tekken – dääken (dåt)
tekoart (byw.) – tu kort; jinsels ~ dwaan: ham åltu näi kaame (ûtw)
tekoart (haadw.) – brååk (dåt); in ~ oan: en brååk for
tekst – takst (di)
tekstyl – tjüch (dåt), klüüs (dåt)
telâne – tu lönjs
tele- – > tille-
telle (haadw.) – forteele (di)
telle (tiidw.) – teele (rtw)
teloarstelle – mashoowe (rtw)
teloarstelling – mashoow (jü)
teltsje – tääl (dåt)
telwurd – tåluurd (dåt)
tema – teema (dåt)
teminsten – tumanst, önjtmanst
temjitte – önjt mötjs
temoede – tu mödjs
tempo – tämpo (dåt)
temûk – hiimlik
tendins – tendäns (jü)
tenearsten – tujarst
tenk – > tank
tentamen – präiw (jü)
teoretysk – teoreetisch
teory – teorii (jü)
tergje – kwääle (rtw)
terjochte – turucht, tu lönjs
term – 1. begryp: begrip (di) 2. lichemsdiel: tärm (di)
termyn – termiin (di)
terp – wäärw (di)
terskflier – > telle
terskje – tjarsche [tjarscht, tursch, turschen]
teskronfelje – schrumpe [schrumpet, schrump, schrumpen]
tetterje – småådere (rtw)
teugel – > leie
thús – ine
tichel – > tegel
ticht – tacht
tichtbine – tusnååre (rtw)
tichtsje – tachte (rtw)
tidens – > ûnder
tier – > sinnich
tierich – 1. fleurich: > fleurich 2. sûn, fitaal: kral, kandiidel
tige – ordi, oueremätje, grausem; ~ tank!: foole tunk! ~ lyts: luurlatj
tiger – tiiger (di)
tiid – tid (jü), op ‘e ~: betid, ruchttidi, tidi
tiidwurd – tiduurd (dåt), wärb (dåt)
tiim – floose (di); sportploech: moonschap (jü)
tiis – yn ‘e ~: taasi
tiisdei – täisdi (di)
tikje – tike (rtw)
tikkertsjeboartsje – tik spaale (rtw)
tillefoan – teelefoon (dåt)
tillegram – teelegram (dåt)
tillevyzje – fiirsiier (di)
timmerman – tamermoon (di, da tamermååns)
timpe – truling (di)
tin (eigenskipsw.) – teen
tin (haadw.) – tan (dåt)
tine – tüne [tünt, tünd, tünen]
tynge – tising (jü)
tinke – taintje [tainjt, toocht, toocht] (mei de tinkende persoan as persoanlik foarwerp: me tainjt, dåt …), tånke [tånkt, toocht, toocht] (mei de tinkende persoan as ûnderwerp: ik tånk, dåt …); derom ~: awpååse (rtw)
tinnen – tanen
tins – toochte (di)
tinte – talt (dåt)
type (haadw.) – tüüp (di)
type (tiidw.) – tipe (rtw)
tipel – pååpe (di)
tipelje – gipsele (rtw)
tipelsinnich – dääsi
typysk – tüüpisch
tit – > spien
tizeboel – ien ~: iinj noopesnåår
tjems – tåms (di)
tjirgje – jin ~: ham tiire (rtw), tu lätj slüünj (ûtw)
toan – toon (di)
toanbank – tuunbånk (jü)
toane – wise (rtw)
toaniel – 1. teater: teooter (dåt), kameedi (dåt) 2. poadium: büüne (di), spaalteele (di)
toanielspylje – 1. aktearje: teooterspaale (rtw) 2. ferrifelje: kameedi spaale (rtw)
toanielstik – teooterstuk (dåt, da teooterstöögne)
toar – dur
toarn – torn (di)
toarnbei – tornebai (di)
toarst – turst (di)
toarstich – tursti
tobbe – båli (di), bååle (di)
toerist – tuurist (di) (lytachtsjend ek wol: tuuri (di))
toeter – 1. klakson: huupe (di) 2. blaasynstrumint: tuut (dåt)
toeterje – huupe (rtw)
toets – 1. tentamen: präiw (jü) 2. knopke: taste (jü), knoop (di)
toetseboerd – tastatuur (jü)
tôgje – slaawe (rtw); as âldjiersgrap: tamse (rtw)
tol – tool (di)
tolf – > tolve
tolfde – tweelft, tweelewt
tolve – tweelwen
tomaat – tumaat (jü)
tomme – tööme (di)
ton – 1. tûzen kilo: tan (jü) 2. 100 tûzen gûne: hunert duusend gulden
tongblier – klausüük (jü)
tonge – tung (di)
tonger – tuner (di)
tongersdei – törsdi (di)
tonne – tan (jü)
top – 1. heechste punt: toop (di); top 40: toop 40 2. boartersguod: küüsel (di), brumer (di)
toppunt – kroon (di)
tosk – täis (di, da täis)
toskboarstel – täisbjarsel (di)
toskboarstelje – täisbjarsele (rtw)
toskboarstlersguod – täispasta (jü)
toskedokter – täisdukter (di, da täisdukter)
toskepoets – täispasta (jü)
toskfleis – täisflååsch (dåt)
totaal (eigenskipsw.) – totool; de totale kosten: schåt än måt
totaal (haadw.) – hiilj (dåt)
tou – tau (dåt), ruup (di)
touter – stjöi (jü)
touterje – stjöie (rtw)
tover- – > tsjoen-
traapje – 1. trappelje: > trappelje 2. skoppe: > skoppe 3. kuierje: > kuierje 4. fytse: padele (rtw)
tradysje – traditsjoon (jü)
tramtearje – mårtle (rtw)
transportearje – transportiire (rtw)
traper – pedool (dåt)
trapeze – trapeets (dåt)
trappelje – sproule (rtw)
trêd – > stap
tredde – treed
trêdzje – 1. stappe: > stappe 2. pearje (by fûgels): treese [treet, trätj, trin] 3. mei stappen mjitte: ouftreese (ûtw)
treefke – unersats (di)
treffe – drååwe (rtw)
trefpunt – drååwepunkt (di)
trein – such (di, da süüge)
trekfûgel – tiiföögel (di)
trekke – tiinj [tii; tjuchst; tjucht; tiie, tuuch, täägen – tiien]
trekker – 1. traktor: träker (di) 2. ûnderdiel fan sjitark: ouftuuch (di), ouftooch (di)
trelit – kameedi (dåt)
trep – treep (jü); de ~ opgean: treepe (rtw)
treppot – teeput (jü)
trettjin – tratäin
trettjinde – tratäinst
treurich – truuri
treurje – grilisiire (rtw), truuri weese (ûtw)
treuzelje – njååse (rtw), nööle (rtw)
trewyn – yn ~: önj aproor än ferwoor
trewinkel – sliik (di), hau (di), knuf (di)
tried – trädj (di), wäär (dåt)
trien – tuur (jü)
trienje – tuure (rtw)
trije – foar manlike haadwurden: tra; foar froulike en ûnsidige haadwurden: trii
trijefearnspart – triifiirding (dåt)
trijehoek – triikånt (dåt)
trijehoekich – triikåntet, triikånti
trijeresom – tu trane
trijeris – traie
trijetine – trifork (jü)
trilje – bääwere (rtw), scheelwe [scheelwet, schülw, schülwen]
trilling – wibrasjoon (jü)
trime – spraink (jü)
tritich – dörti
tritichste – dörtist
triuwe – krööge (rtw); fan auto: schüwe [schüft, schuuf, schääwen]
troch – döör
trochbrekke – döörbreege [döörbreecht, döörbräk, döörbräägen]
trochbringe – ferbränge (ûtw)
trochdwaan – > trochjaan
trochfiere – döörfääre [fjart döör, fjard döör, döörfjard]
trochhinne – döörhaane; foar midsmjittich: döörsnitlik
trochinoar – döörenouder
trochjaan – 1. wat krigen is fierder jaan: widerdüünj (ûtw) 2. oerbringe (fan boadskip): fermadle (rtw)
trochsykje – döörsäke [döörseecht, döörseecht, döörseecht]
trochslokke – swålie (rtw)
trochsneed – döörsnit (di); foar midsmjitte: madelmätj (dåt)
trochstean – ouerstönje [ouerstönj; ouerstoonst; ouerstoont, ouerstöö; ouerstöön, ouerstiinjen]
trochwiet – plååschwätj
troep – 1. rommel: > rommel 2. groep: > groep
trôge – noost (jü)
trommeflues – trumelfal (dåt)
trommel – 1. opberchtrommel: > bus 2. slachynstrumint: trumel (jü)
trommelje – trumele (rtw)
tromp – 1. bôletromp: klube (di) 2. bus: > bus
trompet – trumpeet (jü)
trotwaar – fötjstich (di, da fötjsteege)
trou (eigenskipsw.) – trou
trou (haadw.) – trou (jü)
trouhertich – trouschüli
trouwe – fraie (rtw); troud: befraid
trui – switer (di)
tsien – tiin
tsiende – tiint
tsier – > kier
tsiere – tjause (rtw)
tsiis – säis (di)
tsja – tjoo
tsjeak – > kaak
tsjel – fiilj (dåt, da fiile)
tsjen – tiinj [tjucht, tuuch, täägen – tiien]
tsjerke – schörk (jü); nei ~: tu schörks
tsjerketsjinst – hoow (jü)
tsjettel – sil (di)
tsjil – > tsjel
tsjin (byw.) – ~ weese: deeriinj weese (ûtw)
tsjin (ferhâldingsw.) – iinj; sizze/prate/… ~: seede/snååke/… tu; ~ de muorre: bait uuch; ~ … oer: ouerfor
tsjinakselje – ham ströowe (rtw), ham tu strööws seete (ûtw)
tsjinder – tiinjstknacht (di)
tsjindiel – jeegendiilj (dåt, da jeegendiile)
tsjinje – tiine (rtw)
tsjinslach – hanerhult (dåt)
tsjinspiler – waderpårtner (di)
tsjinst – tiinjst (di); foar tsjerketsjinst: hoow (jü)
tsjinstanner – mötjstånder (di)
tsjinstean – > oangrize
tsjinstelling – mötjseeting (jü)
tsjinstuit – ~en: hanerhult (dåt)
tsjintwurdich – dilingedäis, nütutids, awtids
tsjoar – tjüder (dåt)
tsjoch! – sünhäid!, sün!
tsjoed (eigenskipsw.) – ärj (eere, eerist)
tsjoed (haadw.) – ärj (dåt), ööwel (dåt)
tsjoedens – > tsjoed
tsjoender – 1. tovener: troolster (di) 2. gûchelder: göögler (di)
tsjoene – troole (rtw)
tsjoenster – haks (jü)
tsjok – tjuk; ~ wurde: tjuke (rtw)
tsjokkens – tjukense (di), tjuke (di), tjukde (di)
tsjûge – tjööge (di)
tsjûgje – tjööge (rtw), ütseede (ûtw)
tsjuster (eigenskipsw.) – junk; ~ wurde: junke (rtw), müse (rtw)
tsjuster (haadw.) – junke (di)
tsjusterje – junke (rtw), müse (rtw)
túch – 1. stof: smul (dåt) 2. guod: tjüch (dåt) 3. ûnkrûd: üntjüch (dåt), ünkrüd (dåt) 4. min folk: påk (dåt)
tûk – klök, slau, snoud, snaasi
tûke – twich (dåt, da tweege)
tûkelteam – haner (jü, da hanre)
tulp – tulpe (jü)
tûme – > tomme
tún – tün (di, da tööninge)
tûne – > tonne
túnhúske – lusthüs (dåt, da lusthüsinge)
túnman – gårdeniir (di), gärtner (di)
tuolle – blookstölj (di, da blookstoule), mölkstölj (di, da mölkstoule)
Turk – Türke (di)
Turkije – Türkai (jü) (hy kom út ~: hi kamt üt e Türkai)
Turksk – türkisch
tusken – twasche
tuskenskoft – schiitje (dåt)
tuskentiid – twaschetid (jü)
tút – mak (di), swätje (di), böp (di), müne (di)
tûtmem – ien ~: likefoole, såchtetseelew, egool
tûzen – duusend
twa – foar manlike haadwurden: twäär; foar froulike en ûnsidige haadwurden: tou
twadde – tweed
twaddehânsk – brüked
twadderangs – tweedrångs
twahûndert – touhunert
twang (eigenskipsw.) – 1. nau: nåår 2. stiif: > stiif
twang (haadw.) – twang (di/jü), mus (dåt)
twaresom – tu twane
twaris – twaie
tweintich – twunti
tweintichste – twuntist
twibak – twibåk (jü), tweebåk (jü)
twiljocht – eenhärnge (di)
twilling – twanlinge (da)
twintich – > tweintich
twirre – wjarselwin (di)
twivelje – twiwele (rtw)
überhaupt – ouerhood
ûle – kåtööl (jü)
ûnbegryplik – ünbegriplik
ûnbekend – ünbekånd
ûnbeskaafd – ünsiwilisiird, rüch, röög, ünnoosel
ûnbesnoeid – ünnoosel
ûnbetelle – ünbetååld
ûnbetrouber – fan minsken: wini, löri; fan dingen: ünsääker
ûnbewenne – ünbebooged
ûnbidich – riisi
ûnder (byw.) – deele; nei ~en: eefter deele, dilätj
ûnder (ferhâldingsw.) – uner; ûnder … wei: uner, wilert, bai (~ de gearkomste wei: uner/wilert/bai e fersoomling)
ûnderbroek – unerbukslinge (da)
ûnderdoarke – knirps (di)
ûnderfine – mamååge (rtw), fäile (rtw), emfine [emfant, emfün, emfünen]
ûnderfining – erfååring (jü)
ûnderfreegje – fernaame (ûtw)
ûndergean – unergunge (ûtw)
ûnderhâlde – unerhüülje (ütw); jin ~: ham unerhüülje (ûtw)
ûnderhimd – unersärk (di)
ûnderling – unerenouder
ûndernimme – unernaame [unernamt, unernüm, unernümen]
ûnderrinne – tu wååders gunge (ûtw)
ûnderrjocht – unerrucht (di)
ûndersetter – unersats (di)
ûndersyk – forsching (jü), unersäking (jü)
ûndersykje – unersäke [unerseecht, unerseecht, unerseecht]
ûnderskaat – > ûnderskate
ûnderskate – märe, möre, mörere, ünlike, ferschäälie, ainkelte
ûnderskiede – 1. as sadanich waarnimme: schåle (rtw) 2. útinoar hâlde: ütenouder hüülje (ûtw) 3. in ûnderskieding jaan: üttiikne (rtw)
ûnderskriuwe – unerschriwe [unerschraft, unerschriif, unerschraawen]
ûnderstboppest – apdil
ûndertekenje – unerschriwe (ûtw)
ûndertusken – intwasche, madlertid
ûnderweis – unerwäis
ûnderwiis – unerrucht (di)
ûnderwilens – intwasche, madlertid
ûnderwize – unerruchte (rtw)
ûnderwizer – schöljmäister (di)
ûndúdlik – ündütlik
ûne – > oven
ûneven – ünpåår
ûnfersteurber – pål
ûnfersteurberens – kiir-de-önj-niks (di)
ûnferwachts – ünfermousen
ûnfetsoenlik – ünönjstandi
ûnfoech – 1. ûnfetsoenlik: ünönjstandi 2. tige: > tige 3. bot, oerdreaun: dul
ûnfruchtber – 1. toar: ünfruchtboor 2. geld: > geld
ûngeduldich – ündüli
ûngefear – > likernôch
ûngelok – ünfål (di)
ûngelokkich – 1. net lokkich: ünluklik 2. handikapt: > handikapt
ûngeloksfûgel – woonrädjer (di)
ûngemak – 1. ûngelok: ünfål (di) 2. hinder: haner (jü, da hanre)
ûngesellich – ünmeeklik
ûnhandich – 1. knoffelich fan aard of gedrach: ünnoosel, hoonlüüs 2. ûnpraktysk: ünpraktisch (dy tafel dêr is tige ~: jü scheew deer as ordi ünpraktisch)
ûnheil – ünhiil (dåt); ~ bringend: ünhiilful
ûnheilspellend – ünhiilful
ûnhuer – 1. ûnfoech: > ûnfoech 2. ôfwearzich: waderlik 3. ûnbetrouber: löri, fålsch
universeel – uniwersäl
universiteit – uuniwersitäät (jü) (faak ôfkoarte ta uuni)
universum – uniwärsuum (dåt)
ûnkrûd – ünkrüd (dåt), üntjüch (dåt)
ûnlêsber – njaki
ûnlijich – wil, djüsi
ûnnoflik – ünmeeklik, ünbekwääm; foar aaklik: ünhiimlik
ûnnut – ünnjüt
ûnoarderlik – prousi, mängi; ~e tastân: düünjs (dåt)
ûnoffisjeel – ünofisjäl
ûnrêstich – ünroui, mängi
ûnried – ünrädj (di)
ûnrjocht – ünrucht (dåt)
ûnrjochtfeardich – ünruchtfjardi
ûnsichtber – ünsichtboor
ûnsidich – dåtslacht (dåt)
ûnsin – ünsan (di), pitjepåtj (dåt), stjimpstjåmp (dåt), tjiptjåp (dåt); ~ útslaan: påtje (rtw), stjåmpe (rtw), stjimpstjåmpe (rtw), tjååse (rtw)
ûnsjoch – haslik
ûnskuldich – ünschüli; trouhertich: trouschüli
ûntbiede – bade [badet, bäid, bin]
ûntbleatsje – apdake (rtw)
ûntbrekke – breege [breecht, bräk, bräägen], månkeniire (rtw)
ûntefreden – üntufreese
ûntfiere – önjtfääre [önjtfjart, önjtfjard, önjtfjard]
ûntgean – önjtgunge [önjtgung, önjtgäng, önjtgängen]
ûnthâld – häi (jü/dåt); fan kompjûter: spiiker (di)
ûnthâlde – ham mårke (rtw)
ûnthalzje – hoodie (rtw)
ûnthyt – > belofte
ûnthite – > belove
ûnthjit – > belofte
ûnthjitte – > belove
ûntkomme – önjtkaame [önjtkamt, önjtköm, önjtkiimen]
ûntspanne – önjtspåne (rtw), liise (rtw); jin ~: ham hååle (rtw)
ûntstean – önjtstönje [önjtstoont, önjtstöö; önjtstöön, önjtstiinjen]
ûntwikkelje – önjtwikle (rtw)
ûnwennich – ~ wêze: länge (ûtw) am tuhüs
ûnwis – ünsääker, ünwas; fan karakter ek: ferwilid
ús (bes. foarnamw.) – üüs
ús (pers. foarnamw.) – üs
út – üt; ~ en troch: ouf än tu, samtids, wilems
útblinke – rååge (rtw)
útbraak – ütbräk (di)
útbriede – ütbrädje [breet üt, breet üt, ütbreet]
útbringe – ferslach ~: beruchte (rtw); bekend meitsje: bekåndmååge (rtw)
útdiele – önjjeewe [jeeft önj, jäif önj, önjjeewen]
útdrukke – ütdrüke (rtw)
útdrukking – ütdrük (di), seedels (dåt)
úteinsette – lüüsgunge (ûtw), önjfånge (rtw), begane (rtw)
uterje – ütdrüke (rtw)
uterlik (eigenskipsw.) – üterlik
uterlik (haadw.) – schöön (dåt)
útfeardigje – ütfjardie (rtw)
útfeart – lik (dåt)
útfiemje – jin ~: ütfäisme (rtw)
útfiere – 1. dwaan: bedriwe (rtw) 2. ta útfiering bringe: döörfääre [fjart döör, fjard döör, döörfjard] 3. eksportearje: ütfääre [fjart üt, fjard üt, ütfjard]
útfoechstripe – ütfård (jü)
útgong – ütgung (di)
útgrave – ütgreewe [greeft üt, grouf/gröif üt, ütgrääwen]
úthâlde – 1. folhâlde: üthüülje [hålt üt, hül üt, üthülen] 2. beweare: seede [säist; säit, sää; sään, säid]
úthelje – 1. losmeitsje: ouftiinj (ûtw) 2. fertuten dwaan: njüte (rtw)
útheve – önjstale (rtw), apstale (rtw)
útinoar – ütenouder
útknippe – ütklape (rtw)
útkomme – ütkaame (ûtw)
útmeitsje – ütmååge (rtw); de ferkearing ~: slüt mååge (rtw)
útlân – ütlönj (dåt), bütenlönj (dåt)
útlizze – ferklååre (rtw)
útmjuksje – riinmååge (rtw)
útnaaie – ütnaie (rtw)
útnoadigje – > útnoegje
útnoegje – inlååsie (rtw), lååsie (rtw)
útrekke – streeke (rtw); jin ~: ütfäisme (rtw), ham streeke (rtw)
útrekkenje – üträägne (rtw)
útrisse – ütstafiire (rtw)
útrit – ütfård (jü)
útrjochtsje – ütruchte (rtw)
útsetter – kröön (jü)
útsicht – ütsacht (jü)
útsjen – 1. derom tinke: awpååse (rtw) 2. dikerje: útkiike (rtw) 3. in útsjoch biede: útsiinj (ûtw) 4. ~ nei: ham fröie (hy sjocht út nei de krystdagen: hi fröit ham aw jül)
útsjoch – ütsacht (jü/dåt)
útskaaie – ~ nei: oorte (rtw) eefter
útskelle – ütscheele (rtw)
útslach – 1. skoare: ütsliik (di) 2. hûdútslach: ütslåch (dåt)
útsliepe – ütsläipe [sleept üt, släip üt, ütsläipen]
útslikje – oufslåbe (rtw)
útslute – ütslite [slüt üt, slüütj üt, ütslin]
útsmiter – 1. portier: ütsmiter (di) 2. brochje mei bakt aai: stramermaks (di)
útsnije – ütscheere [skjart üt, skjard üt, ütskjard]
útspraak – ütspräke (di)
útsprantelje – ütsproote (rtw)
útsprekke – ütspreege [spreecht üt, spräk üt, ütspräägen]
útsprutsen – ütspräägen
útstalling – ütståling (jü)
útstapke – ütfluch (di)
útstappe – ütstååpe (rtw), ütsteege [steecht üt, stäich üt, ütstäägen]
útstekke – ütsteege [steecht üt, stäk üt, ütstäägen]
útstel – 1. foarstel: > foarstel 2. ferskowing yn de tiid: ütstånd (di); ~ fan betelling: låtschoon (dåt)
útstelle – 1. foarstelle: > foarstelle 2. ferskowe yn de tiid: ferschüwe [ferschüft, ferschuuf, ferschääwen]
útstjitte – ütstiitje [stååt üt, stååt üt, ütstååt]
útstjoere – siinje [sånt, sånd, sånd]
útstjoering – siinjing (jü)
útstoarn – ütstörwen
útstrekke – ütfäisme (rtw), ham streeke (rtw)
útstrielje – ütstroole (rtw)
útstrûpe – üttiinj (ûtw)
útsûndering – ütnoome (di)
úttekenje – üttiikene (rtw)
úttine – tüne [tünt, tün/tünd, tünen]
úttinke – ütspikeliire (rtw)
útwike – ütwike (rtw)
útwiksel – ütprung (di)
útwosken – üttwoin
útwurkje – ütårbe (rtw)
wa – huum; ~’t: huum
waad – heef (dåt)
Waadsee – Weestsiie (jü), heef (dåt)
waai – woi (dåt)
waaie – waie (rtw)
waaks – wåks (dåt)
waakse – wåkse [wåkset, wüks, wüksen]
waans – foar ientallige froulike en ûnsidige, en meartallige haadwurden: huums; foar ientallige manlike haadwurden: huumsen
waanwiis – apstranootsch, grutsch, stjüünsch
waar – wääder (dåt)
waarm – wurm
waarmte – hatj (di), wårmd (di), wårmk (di)
waarnimme – woornaame (ûtw)
wacht – wåcht (jü)
wachtsje – täiwe [täiwt, täiwd, täiwd]
wâdzje – stäiwele (rtw)
wage – weege [weecht, wöich, wäägen]
wâl – wål (di)
wâld – hoolting (dåt)
wale – slaier (di)
walfisk – wålfasch (di)
walm – dåmp (di)
walmje – dåmpe (rtw)
wâlskant – wål (di), ööwer (dåt), ouer (dåt)
wâlterje – wålere (rtw)
wan – ~ bruien: huulful (dåt); in ~ op ‘e bealch jaan: turuchte (rtw)
wang – siik (jü)
wanhopich – fertwiweld
wanke – trüwe (rtw)
wannear – wan, waniir; ~’t: wan, waniir
want (bynw.) – for, dan
want (haadw.) – hoonkling (di)
wapen – 1. sjit- en stekark ensfh.: wååben (dåt) 2. wapenskild: woopen (dåt)
war – yn ‘e ~: döörenouder, ferwilid; ~ dwaan: ham bemöite (rtw)
warber – aktiiw
warch – > wurch
warre – jin ~: ham weere [wjart, wjard, wjard]
warskôging – woorschouing (jü)
warskôgje – woorschoue (rtw)
wart – uurt (jü)
waskhantsje – > mofke
waskje – tüünj [tou; twoist; twoit, töif, twoin]
waskkniper – > kniper
wat – ~ten: wåte (dåt)
wat (pers./freegj. foarnamw./byw.) – wat; wat grutter, wat better (ensfh.): je gruter, je bääder
weach – 1. op-en-delgeande beweging yn wetter, lucht ensfh.: woog (jü) 2. lewant: uuch (dåt); yn >e ~ lizze: bait uuch släipe (ûtw)
weachlús – uuchlüs (jü)
weagje – wooge (rtw)
weak – uuk
weard – wjart (di), krouer (di)
wearde – wjarde (di, da wjarde)
weardichheid – wörde (di)
wearze – oufschuu (jü)
wearzgje – tuwader weese (ûtw)
wedstryd – weedstrid (di)
weddenskip – weed (jü)
wedzje – weede (rtw)
weesbern – wiisbjarn (dåt)
weeshûs – wiishüs (dåt, da wiishüsinge)
weet – 1. soarte fan nôt: wiitje (di) 2. oan ‘e ~ komme: tu waasen füünj (ûtw)
weetkerl – wiitjekjarl (jü/dåt)
wei (byw.) – 1. fandinne: jurt 2. dea: düüdj 3. net mear wêr’t it wêze moatte soe: wach
wei (haadw.) – wäi (di, da weege), stroote (di)
weibringe – 1. weitôgje: > weitôgje 2. nei in oar plak bringe: wachbränge (ûtw)
weijitte – wachgiitje (ûtw)
weikomme – 1. ûntkomme: wachkaame (ûtw), önjtkaame (ûtw) 2. wêr komt er wei?: weer kamt >r jurt?
wein – woin (di)
weislepe – > weitôgje
weistjitte – nile (rtw)
weitake – wachriwe [raft wach, riif wach, wachraawen]
weitôgje – 1. kwytreitsje: slite [slat, sliitj, slan] 2. fuortslepe: wachslaawe (rtw)
weitsje – wooge (rtw)
wekker (eigenskipsw.) – wiiken; ~ meitsje: wiikne (rtw), teele (rtw)
wekker (haadw.) – teeler (di)
wekkerradio – teelerråådio (dåt)
wenje – booge (rtw), jin nei ~n sette: ham boogseete (ûtw)
wenne – ~ oan/ta: waanie (rtw) tu
wenning – > wente
wenst – waanihäid (jü)
wente – boog (dåt), wooning (dåt), hüüse (di)
wer – wi, wider
wêr – weer; ~’t: weer
wêrhinne – weerhaane
werjaan – widerdüünj (ûtw)
werklik – wörklik, wooråchti
werklikheid – wörklikhäid (jü)
werkomme – widerkaame (ûtw)
werom – tubääg
wêrom – weeram; ~’t: weeram
weromkenne – widerkåne (rtw)
weromkomme – widerkaame (ûtw)
weromreis – tubäägfård (jü)
Westerlauwersk – ~ Fryslân: Weestfraschlönj; ~ Frysk: weestfrasch (dåt); ~e Fries: weestfrasche (di)
wet – gesäts (dåt), ruchträigel (di/jü)
wethâlder – baigeordnete (di)
wetich – nooswis
wetlik – fort rucht
wetter – wååder (dåt); te ~: tu wååders
wettich – 1. neffens de wet: eeftert rucht 2. wetich: > wetich
wetterich – wååderi
wetterspegel – loop (jü)
weve – weewe [weeft, wäif/wöof, wääwen]
wêze – weese [ban; bast; as; san, wus; wjarst; wus; wjarn, wään]; der is: et jeeft
wêzen – weesen (dåt), kreatör (jü)
wêzentlik – wääsentlik
wy – we
wichtich – wichti
widdo – waas (jü)
widner – wader (di)
widze – wåg (jü)
widzje – wåge (rtw)
wier – wäär
wierheid – wjard (di)
wierskynlik – wårschiinjlik
wiet – wätj
wierje – wadere (rtw)
wif – ünsääker, ünwas
wyfke – wüfken (dåt); by fûgels: jü (dåt)
wifkje – töögere (rtw)
wiid – wid
wiidweidich – widlufti
wiis – wis; ~ wêze mei: luklik weese (ûtw) ma
wije – waie (rtw)
wike (haadw.) – waag (jü); troch de ~: önj e waag; dizze ~: waagling
wike (tiidw.) – wike (rtw)
wykein – waagiinje (dåt)
wikkerdewik – knååp
wiksel – 1. wikseljen: waksel (di) 2. ruil of jildwiksel: prung (di) 3. apparaat om rails om te setten: schaane (di)
wikselje – waksele (rtw)
wil – wale (di)
wylch – wiichel (di/jü)
wyld – wil; fan minsken ek: djüsi
wyldich – djüsi
wyldseauwich – ouremätje bröket; fan klean ek: ääwertürsch
wylgebeam – > wylch
wille – plesäär (dåt), pläsiir (dåt), fröide (di), häi (jü/dåt), spoos (di)
wylst – wilt, wilert; ûndertusken: > ûndertusken
wimelje – grimele (rtw), grumele (rtw)
wimper – > eachteister
wyn – 1. bewegende lucht: win (di); wy hawwe yn ‘e ~: di win as önjtiinj/likiinj; wy hawwe foar de ~: e win as foon äädern 2. drank: win (di)
wynbrau – bruu (jü); de ~wen: ubrehäär (dåt), ouerhäär (dåt)
wine – wine [want, wün, wünen]
wink – waink (di)
winke – wainke (rtw), woite (rtw)
winkel – looden (di)
winkelje – inkuupe (ûtw)
winkelman – kriimer (di)
wynmûne – winmeelen (jü)
winne – wane/wine/wune [want, wün/wun, wünen/wunen], e wanbucht füünj (ûtw)
wynpûster – håål (di), håålwin (di)
wynsk – wansch
winsk – wansch (di)
wynskerm – winschirm (di)
winskje – wansche (rtw)
winst – wanst (di), lånter (di)
wynstjit – håål (di), håålwin (di)
wynstreek – 1. wynrjochting: hamelsruchting (jü) 2. wynboukrite: wingebiit (dåt)
winter – wunter (di); fan ’t ~: wunterling
winterdei – 1. dei yn ‘e winter: wunterdäi (di, da wunterdeege) 2. winterdeis: > winterdeis
winterdeis – önj e wunter, am wuntrem
wintersk – wunterlik
wippe – 1. wipwappe: wäige (rtw) 2. joetse: > joetse
wipwap – 1. ûnsin: pitjepåtj (dåt), stjimpstjåmp (dåt), tjiptjåp (dåt) 2. boartersding: wäig (jü)
wis – was
wiskje – 1. útfeie: gniisle (rtw) 2. himmelje: riin mååge (rtw) 2. jachtsje: jååge (rtw)
wiskunde – mate (jü)
wissichheid – wase (di), wasihäid (dåt/jü), sääkerhäid (dåt/jü)
wyt – wit; ~ yn ’t gesicht: gnip
wytbier – wiitjebiir (dåt)
wite – > witte
wythierrich – withäärt
witnis – > kennis
wytsje – strike [strakt, striik, straagen]
witte – waase [wiitj; wiist; wiitj; wiise, wust, wust]
wittenskip – waasenschap (jü)
wittenskiplik – waasenschaplik
wittenskipper – waasenschapsmoon (di, da waasenschapsmååns)
wizânsje – > gebrûk
wize (haadw.) – wise; fan ‘e ~: döörenouder, ferwilid
wize (tiidw.) – wise (rtw); mei de hân ~ nei: prake aw
wizer – wiser (di)
wjeraksel – oufschuu (jü)
wjerhâlde – tubääghüülje [hålt tubääg, hül tubääg, tubääghülen]
wjerkôgje – eekaue (rtw), eedkaue (rtw), intjause (rtw)
wjerlizze – bestride [bestrat, bestriidj, bestran]
wjerljocht – hatjloit (di)
wjerljochtsje – loite (rtw)
wjersin – oufschuu (jü)
wjerskyn – waderschin (di)
wjerspegelje – späägele (rtw)
wjirgje – wirge (rtw), wirie (rtw), wärie (rtw)
wjirm – wörm (di)
wjirmje – kränge [krångt, krångd, krångd], dränge [drångt, drångd, drångd]
wjuk – 1. fan in fûgel: wäng (jü), jük (jü) 2. fan in mûne: meelenruuw (jü)
wjukkelje – fladere (rtw)
woansdei – weensdi (di)
woarst – wurst (di)
woartel – rötj (jü)
woelje – wööle (rtw), wrumple (rtw)
wol (byw.) – wälj, nooch
wol (haadw.) – ul (dåt)
wolf – ulew (di, da ülwe)
wolk – woolken (jü), wulk (jü, da wulkene)
wolkom – wäljkiimen
wolle (haadw.) – > wol
wolle (tiidw.) – wale [wal; wäät; wal; wan, wälj; wäist; wälj; wänj, wäljt]; minder twingend, bg. yn in fersyk: mooge [mäi; määst; mäi; mooge, måå; måån, mååt] (ik woe graach wat sizze: ik måå hål wat seede)
wollich – uli
wraak – wrååk (jü)
wraakaksje – wrååkönjgrip (di)
wraam – 1. klap: sliik (di) 2. writen: fersäk (di); in ~ dwaan: fersäke (ûtw)
wrakselje – wrååsele (rtw)
wrâld – wråål (jü)
wrâldferneamd – wråålberüümt
wrâldoarloch – wråålskrich (di, da wråålskreege)
wrame – wachriwe [raft wach, riif wach, wachraawen]
wrantelich – gnäri, stüünjsch; ~ wêze: wrantje (rtw)
wrantelje – wrantje (rtw)
wrekje – wreege (rtw), wräke (rtw)
wrikke – wriike (rtw)
wrine – spriidääken (dåt)
wriuwe – riwe [raft, riif, raawen]
wroeging – häitwung (jü)
wulving – wiiljwing (jü/dåt)
wulvje – wiiljwe (rtw)
wûnder – wuner (dåt)
wûne – wun (jü)
wûnderlik – wunerlik
wurch – trååt; ~ fan uterlik: nipi; tige ~: fernjakt, ferhååsebååsd; sa ~ as in maits: sü trååt as en stiinj
wurd – uurd (dåt); oan it ~ komme: tu uurds kaame (ûtw)
wurdboek – uurdebök (dåt)
wurde – wårde [wårt, wörd, wörden]
wurdearje – wardiire (rtw)
wurdfierder – spreeger (di)
wurdich – wjart
wurdlid – silew (jü, da silwe)
wurdlik – uurdlik, uurd for uurd
wurdsjebakker – uurdemååger (di)
wurdskat – uurdforrädj (di)
wurk – årbe (dåt)
wurkdei – warkeldäi (di, da warkeldeege); op wurkdagen: warkeldäis
wurkeldei – warkeldäi (di, da warkeldeege)
wurkje – årbe (rtw)
wurkkeamer – årbesdörnsch (di)
wurklist – däisfüli (jü)
wurkstik – årbe (dåt); skriftlik ~: hüsårbe (dåt)
wurkwize – årbesform (jü)